„Meil on Tobiasega olnud väga edukas aasta. Oleme saavutanud palju esikohti ning neid võistlusi, kus oleme ilma auhinnalise kohata lõpetanud, on olnud ainult paar üksikut. Oleme täitnud oma suuremad eesmärgid – täitsime kvalifikatsiooni Eesti Meistrivõistlustele ning saime kutse oktoobris toimuvale Tallinn International Horse Show’le,“ ütles ratsaspordiga tegelev Doris Renter.

Ka august tõi kaasa väga tiheda võistlusgraafiku, kus saavutati mitmeid häid tulemusi: 1. augustil Tori Karikal viis auhinnalist kohata, nende hulga ka Eesti Hobukasvatajate Seltsi karikasarja 1. koht; 2. augustil Kalmesaare Kõksil 1. koht; 7.–9. augustil Eesti Meistrivõistlustel 5. koht; 13. augustil Kalmesaare tallis tallisisesel võistlusel 1. koht ning 16. augustil Perilas Suvise Eesti Ponikarika finaalis sarja üldarvestuse 2. koht. Augustis toimub veel kaks võistlust: 23. augustil Eesti Tõugu Hobuste Meistrivõistlused ja 30. augustil Kalmesaare Kõks.

Heade tulemuste taga on Dorise sõnul järjepidevus, distsipliin, töötahe ja usaldus hobusega. „Samas peab alati meeles pidama, et hobune on elusolend. Ka temal on head ja halvad päevad ning alati ei saa oodata temalt täpselt sama. Peab oskama hobust kuulata ja mõista ning leidma tasakaalu treeningu, puhkuse ja võistlemise vahel. Väga oluline on ka hea koostöö treeneritega ning loomulikult olen tohutult tänulik oma treeneritele, perele ja sõpradele, kes mind toetavad ja motiveerivad,“ ütles Doris, kes kuulub Viljandimaa ratsaspordiklubisse.

Doris võistleb Imaveres asuva Kalmesaare talu poni Tobiasega, kes on Dorise jaoks palju enamat kui lihtsalt poni. „Olen väga õnnelik, et Tobias usaldati minule. Ta on väga eriline poni, kellega mul on tekkinud tugev side ja usaldus. Ta on väga püüdlik, töökas ja suure südamega ning annab alati endast kõik,“ lausus Doris.

Üheskoos on väga palju õpitud ning arenetud. Doris ja Tobias on koos teinud ka esimesed kõrgemad stardid ning jõudnud 110 cm tasemeni. „Minu jaoks on väga oluline, et oleme koos ka kõige raskematest hetkedest läbi tulnud ja neist alati midagi õppinud. Meie koostöö on tugev ning iga koos veedetud hetk teeb veel tugevamaks. Kõige olulisem ongi minu jaoks see, et saame teineteist usaldada,“ rääkis Doris.

Spordis tuleb ette ka raskemaid päevi ja võistlusi, kuid Dorise sõnul õpetavad just need hetked kõige rohkem. Ta on õppinud mõistma, et päevad ei ole vennad ja alati ei saa olla kaelas kuldne medal. „Oluline on koos treeneritega analüüsida, mis läks hästi ja mida saaks järgmisel korral paremini teha, ning mitte jääda ühe ebaõnnestumise juurde kinni,“ ütles ta.

Ratsutama hakkas Doris 10-aastaselt. Ta sattus juhuslikult sõbranna trenni, kuid tahtis ka ise proovida ja sattus kohe vaimustusse. „Mulle meeldib selle spordi juures väga adrenaliin, see side, mis hobusega tekib, ja see, et alati on midagi uut õppida. Mida rohkem ma ratsutamisega tegelesin, seda rohkem sain aru, et see ongi see, millega tahan tegeleda. Hobuse ja ratsaniku vahel peab olema väga tugev usaldus ning mulle meeldib see tunne, kui teed hobusega ühe eesmärgi nimel koostööd ja näed, kuidas ühise töö tulemusena järjest edasi liigume. Iga trenn ja võistlus õpetab midagi uut ning alati on järgmine eesmärk, mille poole püüelda,“ rääkis Doris.

Väga oluline on Dorise jaoks ka tema tallipere. „Kalmesaare talus on kõige toredamad ja vahvamad treenerid, keda soovida saab. Meil on väga toetav ja ühtehoidev seltskond ning teeme koos palju muud peale trenni – näiteks on meil talliperega ühised jõuluistumised, Eurovisiooni vaatamised, grilliõhtud ja paljud teised ühised tegemised,“ ütles ta.

Trenni tegemine sõltub palju võistlusgraafikust, aga see on minimaalselt kolm korda nädalas ning tallis viibib Doris umbes viis korda nädalas. Ka käib ta teiste treenerite juures trennis, et saada erinevaid kogemusi ja nõuandeid. Ning lisaks tuleb ka hobusele anda piisavalt puhkust, et teda mitte üle koormata.

Foto 1: Eesti Meistrivõistlused 09.08.2026. Foto 2: Perila Kevad / Suvise Ponikarika I etapp 01.05.2026. Foto 3: Talvise Eesti Ponikarika finaal 12.04.2026

Galerii