14. juulil täitub Eesti piimandusmuuseumi loomisest 50 aastat. Selle aja jooksul on muuseum silmitsi seisnud mitmete väljakutsetega, kuid kujunenud pühendunud töö tulemusena siiski armastatud kohaks.

Alguslugu viib tagasi 1976. aastasse, kus ENSV liha- ja piimatööstuse ministeeriumi konstrueerimise ja tehnoloogia büroo juhtivkonstruktor Toivo Pedak hakkas tegelema piimandusmuuseumi loomisega. Eesti piimandusmuuseumi juhatuse liikme Anneli Siimussaare sõnul tegi Pedak ära väga suure töö ning ehitas muuseumi tükk tüki haaval nullist üles.

Muuseum sooviti avada juba 1978. aastal, rahalistel põhjustel seda aga ei tehtud. 1997. aastal viis Imavere vallavalitsus kõik valda külastanud riigikogu fraktsioonide liikmed muuseumisse. 1998. aastal eraldati lisaeelarvega 626 tuhat krooni. See võimaldas töödega jätkata, kuid siiski läks avamisega veel aega. Viimane toetus saadi põllumajandusministeeriumilt (umbes 75 000 eurot) ning alates 14. juulist 2001 on Eesti rikkam ühe piimandust väärtustava muuseumi võrra. Muuseumi ehitati üles 25 aastat ning järgmised 25 aastat on see olnud külastajatele avatud.

Eesti piimandusmuuseum asub endises Imavere meierei hoones. Püsinäituse üks osa on direktorite kabinet, mis on Saaremaa piimatöösturi Arvi Truu kabineti koopia. Direktorite kabineti hiiglasliku laua taga on istunud kõik Tere ja Farmi piimatööstuse direktorid. Laual klaasi alt leiab fotonäituse, et minna rännakule muuseumi algusaastatesse. „Ta on tänuväärse töö ära teinud, et selline asi siin säiliks,“ viitas Siimussaar Pedakule.

20. piimapäev

Piimandusmuuseum tähistab oma juubelit terve aasta, ühe sündmusena toimub 14. juulil 20. piimapäev „Piim – päeva pärl“. Kui muuseumiööl avati piimamannergute näitus, siis piimapäeval avatakse koorelahutajate näitus „Vaata meierei aknast sisse“. „Akendele, mis jäävad esimesele korrusele, kus on kooreruum, juusturuum ja masinasaal, tulevad suured fotod. Kui väljast vaadata, siis on selline tunne, et keegi teeb meiereis tööd,“ tutvustas Siimussaar ühte näitust.

Piimandusmuuseumi park on tore puhkepaik. Sel  aastal saavad 15 meiereid endale oma puu. „Iga meierei, mis siin ka Nõukogude ajal toimetas, saab istutada oma puu. Istutame 8 pihlakat, 4 pooppuud ja 3 pärna,“ ütles Siimussaar. Iga puu juurde tuleb meierei initsiaal, mis näitab, kelle puuga on tegemist. Puude istutamisel kõlavad seto leelokoori Helmine hääled.

Piimapäeval kohtab ka metsamõisa looduspargi keskkonnatelki. Piimatööstused korraldavad degusteerimisi ning toimub valitakse parim piimatoode. Külastajad saavad end proovile panna Piimapärli võistlusel. „Üks võistlusala on näiteks purgi sees koort loksutades võid valmistada,“ rääkis Siimussaar. Mõõtu saab võtta ka taburetlehma lüpsiga, piima joomisega ning museaalide tundmisega.

Laste päeva rikastavad Ranna rantšo loomad ja päris lehm. Ka leidub keskkonnatelgis palju põnevaid töötubasid nii lastele kui ka täiskasvanud külastajatele. Piimapäeva hommikul toimub aga konverents, kust leiab väga põnevaid esinejaid. Teemaks on „Piim eesti toidukultuuris“.

Kutsu muuseum külla

Muuseumitöö üks osa on erinevate programmide läbiviimine. 2023. aastal tunnustas Eesti muuseumiühing Eesti piimandusmuuseumi aasta muuseumihariduse edendaja 2023 tiitliga. „Meil on läbimõeldud programm „Kutsu muuseum külla“,“ ütles Siimussaar. Programmis saab valida, kas teha võid või jäätist. „Kui majas on sügavkülmik olemas, teeme jäätist, aga kui ei ole, siis teeme võid,“ lisas ta. Programmi „Kutsu muuseum külla“ viiakse läbi terves Eestis. Koolid saavad PRIA koolikava toetuse meetmest selleks raha taotleda. Külaskäigud viivad ka hooldekodudesse ja erihoolekandeasutustesse. Hooldekodudes valmistatakse üldiselt võid, aga erihoolekandes leidub nooremaid ja tegusamaid, kellega on vahva jäätist meisterdada. Aga käiakse ka külapäevadel, sünnipäevadel ja ettevõtetes.

„Mais oli meil Saaremaal piimapäev, mis oli hästi tore. Umbes 160 last sai meie programmist osa,“ ütles Siimussaar. Programm toimus Saaremaa piimatööstuse eestvedamisel. Piimandusmuuseumil on väga hea koostöö Eesti piimatööstustega, kes toetavad neid nii rahaliselt kui ka mittemateriaalselt.

15. augustil seatakse samm aga Prangli saarele, kus toimuvad loovuspäevad. „See saab põnev olema, sest sinna autoga ei saa. See tähendab, et me peame kõik asjad laeva panema ja laevast järgmise masina peale ümber laadima. See on hästi põnev, et me saame niimoodi käia,“ rääkis Siimussaar.

2025. aastal tehti 48 programmi, millest sai osa 1600 last. Mõnda piirkonda minnakse kaheks-kolmeks päevaks ning iga päev tehakse maksimaalselt neli programmi. Läbiviijateks on põhiliselt Anneli Siimussaar ja Heidi Arula, kel mõlemal on pedagoogi taust. Programm kestab tund aega. „Seal on hästi palju juttu piimast, piima teekonnast, piimatoitudest ja kuidas piima tarbida, lisaks on pillimängu,“ selgitas Siimussaar.

Siimussaar õppis karmoškat mängima viis aastat tagasi Viljandi pärimusmuusika aidas Piret Ausi käe all. „Põhiline, mida ma võin ka magades mängida, on „Piimanaiste polka“,“ ütles ta. Seda pala kuuleb või valmistamise ajal. Pilli läks Siimussaar alguses õppima ainult enda jaoks. „Mulle kohutavalt meeldib „Ukuaru valss“ ja ma mõtlesin, et ma tahan sellist pilli, millega ma saaksin seda mängida,“ meenutas Siimussaar. Lisaks programmile „Kutsu muuseum külla“ kõlab pillimäng ka teistel muuseumi sündmustel.

Juubeliaasta lõpeb muusikaga

Juubeliaasta toob veel mitmeid vahvaid uuendusi. Välialale saadi Leaderi meetmest toetust, et luua püsilillede peenar ja piimajõgi ning uuendada reklaamitahvleid. „Et väliala natuke atraktiivsemaks teha,“ selgitas Siimussaar. Oma töötajatega istutatakse õunapuude salud.

Juubeliaasta lõpetavad 24. septembril toimuv muusikaline jutuõhtu „Lood ja loitsud, Kairi Leivo“ ning 22. oktoobril aset leidev sügiskontsert, kus muusikat teeb endine muuseumijuht Ants Välimäe koos Andris Avamerega.

Eesti piimandusmuuseum on maist septembrini avatud teisipäevast laupäevani kell 11–17, oktoobrist detsembrini teisipäevast laupäevani kell 11–16 ning jaanuarist aprillini teisipäevast reedeni kell 11–16. Riigipühadel on muuseum suletud.