Lõbusad võistlused, parima piimatoote valimine, nunnud loomad, konverents ja palju muud ehk 14. juulil tähistati Eesti piimandusmuuseumis 20. piimapäeva ning 50 aasta möödumist Eesti piimandusmuuseumi loomisest. 50 aastast pool ehk 25 aastat on muuseumit üles ehitatud ning 25 aastat on see olnud külastajatele avatud.
Eesti piimandusmuuseumi juhatuse liige Anneli Siimussaar rõõmustas, et piimapäev läheb jätkuvalt inimestele korda. Piimapäev toimub igal aastal just 14. juulil, olenemata nädalapäevast. Toimus piima- ja talutoodete laat, kus sai ka degusteerida erinevaid piimatooteid ning välja selgitada rahva lemmik. Sel aastal osutus lemmikuks Alma kohvi puding. Tegevusi pakkusid Ranna rantšo loomad, Metsamõisa looduspargi Keskkonnatelk ja töötoad, Pisila tegevuslauad ja õhupallimees.
Piimapäev algas konverentsiga “Piim Eesti toidukultuuris“, kust suunduti välialale. Sel aastal pöörab muuseumi erilist tähelepanu ümbruse veelgi kaunimaks muutmisele. Üheskoos istutas muuseumipere enne sünnipäeva õunapuid ning piimapäeval rajati meierite allee, kus ilu loovad kaheksa pihlakat, neli pooppuud ja kolm pärna. Meierite allee õnnistas sisse Seto leelokoor Helmine ja iga kohaletulnud meierei esindaja sai asetada oma puu juurde sildi.
„Mul üks tuttav ütles, et see muuseum nagu magab. Enam ei maga. Nüüd, kui vaatad neid aknaid, siis tundub, et seal meiereis nagu töö käib. Ja talvisel perioodil me loodame, et kui õhtud lähevad pimedaks, siis lähevad need aknad ka valgeks,“ viitas Siimussaare piimandusmuuseumi akendele, mis olid ideaalseks paigaks näitusele “Vaata meierei aknast sisse”. Lisaks sellele näitusele avati piimapäeval ka koorelahutajate näitus, mis asub kõrvalhoone teisel korrusel.
Muuseumiööl avati aga pilkupüüdev mannergute väljapanek, mis kaunistab muuseumi väravat. Mannerguid on juba kokku üle 60, aga nüüd on unistus 100 mannergust. Seega võib veel oma mannerguid Eesti piimandusmuuseumisse tuua.
“Eks Eesti piimandusmuuseum ole üks osa meie maaelust ja näitab meie pärandit. Nii nagu me täna saime istutatud toreda meierite pargi, nii on ka piimandus siia Eestimaale juurdunud. Nii nagu need puudki juurduvad ja ajavad oma oksi laiali, nii peab piimandus ka siin Eestimaal jätkuma,” ütles Siimussaar.
Eesti piimandusmuuseumi üks asutajatest Arno Kannike meenutas, et juba 1974. aastal tekkis idee piimandusmuuseumi loomisest, kuid otsus sündis 14. juulil 1976. “Elav tegevus käis ja käib siiamaani ja eeskätt seetõttu, et alati on siin tubli meeskond, õigemini ütleme, naiskond, mida palun kõigil veel kord eraldi aplausiga tervitada. Elagu Eesti piimandusmuuseumi haldjad, meie mälu, meie au ja uhkus,” ütles Kannike.
Järva vallavanem Toomas Tammik tõi Järva valla poolt kingiks kolm jasmiinipõõsast, mis rändasid Imaverre Sõrandus paiknevast Veski puukoolist. “Kui on pikalt otsitud, mis on see Eesti Nokia, siis ma arvan, et piim ongi Eesti Nokia,” ütles Tammik. Ta meenutas, kuidas ema vedas kahte kolmeliitrist piimapurki kahe kilomeetri kauguselt ning tema vanaema ja vanaisa töötasid piimatööstuses. Tammik leidis kodust erilise piimandusega seotud ajalehejupikese, mille kinkis ajaloo talletamiseks piimandusmuuseumile.
Eesti rahvakultuuri keskuse Järvamaa rahvakultuurispetsialist Anneli Erm tunnustas keskuse poolt Eesti piimandusmuuseumit pikaajalise panuse eest Eesti piimanduse ajaloo ja toidukultuuri tutvustamisel ning andis üle tänukirja.
Algasid lustlikud võistlused, kus aladeks olid taburettlehma lüpsmine, purgiga või tegemine, piima joomine ja museaalide ära arvamine. Siimussaar rääkis, kuidas Eesti piimandusmuuseum käib igal kevadel Türil noortalunike võistlust läbi viimas. Nii juba neli aastat järjest. „Iga aastaga lähevad järjest paremaks. Noored ütlevad, et nad muidu igapäevaselt sinna lehma alla ei satu, aga selle võistluse jaoks käivad harjutamas,” lisas ta.
Päev jätkus Folkselli esinemisega. Toitlustasid Türi Pritsumehed, päeva juhtis Priit Oks.
Toetajad: Väätsa Agro AS, Farmi Piimatööstus AS, Estonia Farmid OÜ, Valio Eesti AS, Saaremaa Piimatööstus AS, Maaelumuuseumid
Partnerid: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Lõuna-Järvamaa Koostöökogu ja Järva vald
Galerii
