„See raamat on üks tõeline kogukonna ühisprojekt. Raamatu sünnile on kaasa aidanud üle 60 inimese, raamatu tarvis joonistasid väikesed Järva-Jaani kooli kunstnikud meile 44 joonistust, raamatust leiab lisaks luuletustele ka seitse mälestuste lugu, viis talude lugu ja kolm näidendi teksti,“ ütles raamatu „Jalgsema küla lood ja pajatused“ kujundaja Evelin Eiber. 26. septembril toimus Jalgsema külaseltsi majas ühise teose esitlus.

Unistus oma raamatust tekkis Jalgsema küla inimestel juba seitse aastat tagasi, kui kaardistati oma küla talusid. Idee sai uue hoo sisse kaks aastat tagasi, mil hakati planeerima kodukandi kirjaniku Peäro August Pitka 160. sünniaastapäeva tähistamist ning üheks eesmärgiks seati välja anda päris oma raamat.

„Mõelda vaid, üle saja aasta tagasi kirjutas Peäro August Pitka raamatu „Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud“, mis on täis pärimust,“ rääkis Jalgsema külaseltsi üks eestvedajaid Ines Kurvits. „Ja täna, üle saja aasta hiljem, kirjutab Jalgsema kogukond uue raamatu „Jalgsema kandi lood ja pajatused“, mis on täis mälestusi – lugusid inimestest, taludest, põnevatest seiklustest ja muidugi Jalgsema ilusast loodusest. Kas pole mitte imeline? Tuleb tõdeda, et igal ajal on oma lugu ja iga lool on oma aeg,“ rääkis Kurvits.

Umbes aasta tagasi alustati lugude kogumisega, kuid poole aastaga jõudis külaseltsini vaid üks lugu. Raamatu kujunduse ja toimetamisega tegelesid Jalgsema oma inimesed Evelin Eiber ja Marko Maasik osaühingust VLA Marketing. Maasik toimetas tekstid ja küljendas raamatu, Eiberi ülesandeks jäi kaanekujundus ja sisulehtede visuaalide loomine.

Kurvits selgitas, kuidas koos Eiberi ja Maasikuga arutati, kuidas saada inimesi kirjutama. Otsustati minna inimestele külla ning paluda lugusid sellisel moel. Enamik ütles, et ei oska kirjutada. „Siiski hakkasid lood tulema nii meili teel kui ka käsitsi ja osa lugudest toimetajad kuulasid, salvestasid ja kirjutasid üles. Koos lugudega jõudis nendeni ka fotosid,“ selgitas Kurvits, et lõpuks saadi siiski materjal kokku.

„Oma lood ja mälestused usaldasid meile kokku 16 inimest. Igaüks neist andis sellesse raamatusse killukese Jalgsemast,“ ütles Eiber. Raamatust leiab kolm näitemängu, mis Eiberi sõnul annavad vanadele lugudele võimaluse kõlada uuesti juba uute tegelaste, uute esitajate ja uue publiku ees. „See on üks väga ilus viis hoida kohalikku pärandit elavana, sest lugu, mida ikka ja jälle jutustatakse või mängitakse, ei kao,“ lisas ta.

Eiber kasutas raamatu kujunduses Jalgsema külaseltsi kodulehelt leitavat kirjastiili. Eesmärk oli, et nii raamatu kaas kui ka sisulehed oleksid äratuntavalt Jalgsema nägu. Kasutati erinevaid Jalgsemale olulisi kujunduselemente. „Üks kujunduselementidest oli minu jaoks veel eriti oluline. Tahtsin raamatusse tuua midagi, mis ei oleks lihtsalt ilus rahvuslik ornament, vaid kuuluks päriselt Jalgsemale, selleks sai vana Jalgsema kindamuster,“ rääkis Eiber. Seda mustrit näeb raamatu kaanel ja väikeste detailidena sisulehtedel.

Raamatust leiab ka Järva-Jaani kooli õpilaste pilte, mis joonistati „Jalgsemaa Kitse-eide muinasjuttude“ põhjal.

Galerii