Kui taassünnipäeva 20. augusti tähistatakse „Vaba rahva lauluga”, siis Uhtna rahvatantsuseltskond kutsub päev enne seda oma külaplatsile koos tantsima rahvatantsurühmi erinevatest Eesti paikadest. Sel aastal oli kutsutute seas ka Koeru tantsurühm Kanarbik.
Osales 15 tantsurühma üle Eesti: Võrumaalt, Tartumaalt, Tallinnast, Järvamaalt ja mujalt. Kõige enam oli muidugi Virumaa tantsurühmi.
Et tantsukontsert liiga pikaks ei läheks esitas iga seltskond kaks tantsu. Kanarbik valis selle aasta Järvamaa tantsupeo numbrid, Anneli Nõmmiku tantsu „Keereldes” ja Milvi Nõmmiku „Memmede labajala”. Need tantsud olid hoogsad ja panid publiku kaasa plaksutama, lisaks oli neid ka kõige lihtsam meelde tuletada.
Osa esinejaid oli valinud oma tantsud nii, et üks neist oleks lõbusam, teine aga pidulikum, Eesti taassünnipäevale kohane. Nii sai publik Uhtna külaplatsil nautida Helena-Mariana Reimanni tantsu „Eesti muld ja Eesti süda”, Aare Laine loodud kaunist tantsu „Tule ja jää”, viimase naiste tantsupeo ühistantsu „Siia laotan südame” jmt. Ometi tegid tuju heaks ja südame soojaks särtsakamad tantsud – „Kellel raha on…”, „Kaalujälgijad” jt. No ja kes siis meeste tantsule vastu suudaks panna!
Ettevõtmise hing, Uhtna tantsuõpetaja Sirje Rebane rääkis, et mõte sarnaselt „Vaba rahva laulule” oma pidu teha tekkis kaheksa aastat tagasi, sest talle tundus, et tore oleks teised rühmad külla kutsuda ja lihtsalt ning stressivabalt Eesti auks tantsimist nautida. Nii ei olnudki mingit mustrisse ajamist, proloogi ega finaali eelproove, läbimänge ega muud sarnast, mis iga peo juures vähem või rohkem tooni annab. Oli lihtsalt üks mõnus pidu ja koosviibimine.
Lõpu ühistantsud küll olid, aga needki lihtsad, tantsijatele tuntud-teatud ning armsaks saanud: „Perekonnavalss”, „Tinna” ning muidugi „Oige ja vasemba”.
Rahvatantsijad on nagu üks pere, omaette seltskond või riik riigis ja on tore, kui keegi rühmad kokku ajab ning pakub võimalust koos tantsida.
Kanarbiku prouad jäid igatahes väga rahule. Paraku on tantsumaiaid prouasid hetkel ainult kaheksa. Siit tulebki nüüd üleskutse: kui keegi keskealine või selle juba pisut ületanud Koeru alevis või selle lähikonnas elav naine leiab, et oleks aega avastada või taasavastada enda jaoks rahvatants, võtke palun ühendust Koeru kultuurimajaga.
Praegused tantsud pole enam kaugeltki ainult igavad memmede tantsud, vaid päris lahedad lood, mis pakuvad õppimishuvi ja elamust nii tantsijale kui vaatajale.
Loo autor on Kanarbiku liige Lii Sammler
