Kui Järva valla kultuurikeskus pöördus Henessi Schmidti poole, oli esialgu mõte kutsuda ta diskot korraldama, kuid idee otsustas võtta teise suuna. „Olin Hiiumaal ja mul läks varahommikul kella nelja paiku uni ära. Kui silmad lahti tegin, oli mul kuidagi iseenesest kogu kontsert silme ees olemas,“ meenutas Schmidt 4. juulil Koeru Maarja-Magdaleena kirikus toimunud Järva valla kirikute päevade avakontserti „Palveid ja laule üle maailma“ loomisprotsessi.
Schmidti inspireeris mõte kirikust kui kohtumispaigast, kuhu tulevad inimesed ja erinevad kultuurid kokku. „Seal peab olema neli erinevat ilmakaart või maailmajagu,“ teadis Schmidt, mis peab saama kontserdi läbivaks ideeks. Samuti mõtiskles ta, milliseid erinevaid viise on palvetamiseks, kuidas eri riikides palvetatakse ning kuidas muusika palvet kannab. „Ja siis ma hakkasin seda kuidagi kokku panema, et kes need neli muusikut võiksid seal olla,“ ütles Schmidt.
Schmidt on Klassikaraadio „Fantaasia“ saate üks juhtidest. Tema saated on mõeldud erilisele kuulajale, kes otsib maailma kiiruses rahu ja vaikust. Schmidt taipas, et temas tärganud idee Järva valla kirikute päevade avakontserdiks on sama, mida ta loob „Fantaasia“ saadetes. „Tundus väga ilus tuua välja live-versioon sellest, kus ma ei vali mitte muusikat, vaid olen valinud muusikud, kes ise muusikalise poole loovad ja mina saan seda saata mõtiskluste ja palvetega,“ lisas Schmidt.
Oma elus kogeb Schmidt palvet väga erinevates vormides ja see on tema jaoks pidevas muutumises. Palve on osa elu märkamisest, vahel kohtab teda vaikimises, vahel meditatsioonis, vahel looduses käimises, tänutundes, eri asjades. Sageli puututakse palvega kokku siis, kui vajatakse abi või tuge, aga teda saab leida ka rõõmsates ja ilusates hetkedes. „Mul on tunne, et palve on meie püüd midagi meenutada, mis meil millegipärast tihti meelest ära läheb,“ ütles Schmidt.
Tema sõnul tuleks palvest üles leida lihtsus ja inimlikkus. Palve pole meist kusagil kaugemal, kõrgemal, parem või eemal, vaid päris palve on see, mis äratab mäletamise iseenda seest ja ühenduse iseenda sees. „Mulle väga meeldib see indiaanlaste ütlemine, et mis iganes õpetust me kanname, see peaks olema nii lihtne, et ka vanaema ja vanaisa saavad aru, ja et meie südamel oleks sellest lihtne aru saada,“ ütles Schmidt.
Avakontsert oli vaikne mõtisklus, palve, meditatsioon, mille kogemiseks nii mõnigi kuulajatest sulges silmad, et rännata läbi eri kultuuride laia maailma ja iseenda sisse. Krista Citra Joonas viis rännakule Indiasse, Hain Hoppe juhatas teed USA-sse ja Iirimaale, Jose „Pepi“ Prieto helid kandsid kuulaja Lõuna-Ameerikasse, Argentiinasse ning Meelika Hainsoo tõi kaugetest paikadest tagasi koju, Eestisse. Henessi Schmidt luges vahele luulet ning põimis kõik palved ja muusika ühtseks tervikuks.
„Kui me liigume ühest maailma otsast teise, siis mulle tundub, et palve olemus natukene muutub, aga ma arvan, et ühisosa on mingisugune sügavam, targem, armastavam osa iseendast ja kõiksusest, mida me püüame selle palvega meenutada,“ lisas Schmidt.
Galerii
