Jalgsema küla on suure sündmuse ootuses. 22. augustil algusega kell 16 tähistatakse väärikalt Peäro August Pitka (kirjanikunimega Ansomardi) 160. sünniaastapäeva. Selleks puhuks on külaselts usinasti teinud ettevalmistusi: on kunsti, on kirjandust, on teatrit, on ajalugu, on kogukonnatunnet ning saab süüa ja tantsu lüüa. Kohale on oodatud nii lähemad kui kaugemad külalised.
Mitmeid kuid on valmistatud ette etenduseks, kus mängivad kümme Jalgsemaga seotud inimest. „Terve see protsess on olnud suhteliselt lõbus. See ei ole niiväga naljakas tükk, aga see on meid veel rohkem ühendanud,“ ütles Jalgsema külaseltsi üks eestvedajatest Ines Kurvits. Etenduse „Kitse-eide pajatused“ kirjutas Järva-Jaanist pärit Eleri Laupa ning selle aluseks on Pitka kitseeide muinasjutud.
Oma küla kirjanikust ollakse väga vaimustunud ning loodetakse, et see vaimustus kandub edasi ka teistele. „Ta on meie jaoks hästi oluline. Juba see, et Järva vald leidis ta üles, pani ta kalendrisse, see oli meile nii meeldiv üllatus. Johan Pitkat teavad kõik, aga Peärot nii väga ei teata, aga näed, üles leiti, väga äge,“ rõõmustas Kurvits.
Kelle jaoks on Peäro August Pitka võõras, siis laupäeval saab Jalgsemal kuulata Ründo Mültsi ajalootundi Pitka elust ja loomingust. Jalgsema külaselts tutvustab raamatuprojekti, kuhu on kantud Jalgsema külaga seotud lugusid ja pajatusi, mida koguti kokku aasta esimesel poolel. Raamat ilmub oktoobris 2026.
Jalgsemale luuakse ka Peäro August Pitkale väike muuseumituba, kus eksponeeritakse temale kuulunud isiklikke esemeid. Eriliseks maiuspalaks on originaalmaalid, kust pealt leiab Peäro August Pitka ja tema naise. „Kersti Tiik Eesti kunstimuuseumist räägib nende maalide taustalugu, mida nad sealt leidsid ja teeme väikse esitluse,“ ütles Kurvits.
Õhtu lõppeb Untsakatega. Kohal on ka Metsaresto, grillmeistrid ning avatud on lasteala.
Peäro August Pitka (kirjanikunimega Ansomardi)
Peäro August Pitka (kirjanikunimega Ansomardi) sündis 26. augustil 1866. aastal Jalgsema külas. Ta on ehe näide sellest, kuidas ühe küla vaim võib kujundada isiksuse, kelle pärand ulatub palju kaugemale kodutalu väravast.
Sajandi alguses avaldas ta jutustustekogud “Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud”, “Elupudemed”, “Sõja päevilt”, “Lastejutud”, mitu näidendit, samuti võimlemisõpetuse ja sõjandussõnastiku jm. Suur osa tema kirjanikutööst on laiali 20. sajandi alguse eesti ajakirjanduses, osa loomingust jäi käsikirjadesse.
Jalgsema vaiksed teed, selle inimeste visadus ja maa rütm said Pitka põhitoonideks ka tema loomingus, millest kandva osa moodustavad lastejutud, kujundades temast tasase, kuid sihikindla tegutseja, kelle mõju kogukonnale pole tänaseni kadunud.
Galerii
