Koeru hooldekeskuse uus hoone avati aastal 1986 ehk 40 aastat tagasi. See on mastaapne ja tugevalt liigendatud neljakorruseline hoonetekompleks, mille arhitektid on Tõnu Hilep ja Saima Truupõld. Hoone üheks silmapaistvamaks ja unikaalsemaks arhitektuurseks detailiks on sellele iseloomulikud kuppelkatuseaknad.
Maja sai laiemalt tuntuks siin 1991. aastal vändatud filmist „Vana mees tahab koju“ Raimond Kaugveri samanimelise romaani ainetel – kõik hooldekodu stseenid filmiti Koerus.
AS Koeru Hooldekeskuse juhatuse liige Rünno Lass teadis rääkida, et see oli sellel hetkel Eesti kõige moodsam hooldekodu, ametlikult tööveteranide kodu. „See oli toona kõige liftiderikkam hoone Järvamaal – neli lifti pluss toidulift,“ meenutas Lass.
Eeskuju näitas veel üks omapärane asi – talveaed, mis oli siia projekteeritud ja võttis ära suure tüki kolmanda korruse fuajeest. „Seda teistes hoolekandeasutustes polnud. Pidasime aeda kaua, aga kuna kliente tuli juurde võtta ja majja lisandus erihoolekanne, kippusid taimed ajapikku kuivama ja pidime talveaiast loobuma,“ rääkis Lass. Selle asemele loodi aed õue ja talveaia kohale päevakeskus, mis teenindab kogu maja, ka dementsete osakonda, mis rajati siia aastal 2011. „Olime esimesed, kes panid tähele, et on lihtsam nii teiste klientide kui ka dementsuse sündroomiga klientide suhtes, kui nad on eraldi. Nad vajavad eritingimusi.“
Järgmine meenutus aga üllatab veelgi enam. „Seal, kus praegu on garaažid, oli kuue seaga sigala. Kui mina siia majja 1999. aastal tulin, oli sigala veel alles. Meil oli oma abimajand koos kartuli- ja kapsamaa, porgandi- ja tillipeenardega ja sõstrapõõsastega. ENSV mingi ministri määrusega pidi igal hooldekodul olema oma abimajand, ka Eivere hooldekodus, kus enne töötasin, oli selline.“
„Küsid, mis nüüd teistmoodi on. Kogu selle maja kontseptsioon on teistmoodi, uudne, avangardne. Ka tehniline tase. Maja ümber rajati asfaltteed, et ka ratastooliga pääseks liikuma. Kliendid saavad neljandalt ja kolmandalt korruselt ise liftiga alla. Analoogseid suure ruumalaga – siin on üle 30 000 kuupmeetri õhku, mida tuleb kütta, ja 8200 ruutmeetrit pinda, mida tuleb korras hoida – hooldekodusid olen näinud Prahas ja kusagil Slovakkias, ilmselt mingi idabloki tüüpprojekti edasiarengud. Prahas oli Koeru majaga sarnaseid jooni tuntavalt palju. Samuti pidime siin näitama kunsti – see polnud ka tavaline,“ rääkis Lass ja tõi näiteks esimesel korrusel asuva pronksskulptuuri „Tuulte tunnel“. Skulptuur vajab uut alust ja seda hakatakse eksponeerima uues kohas, kui fuajeed saavad renoveeritud.
„Me olema ka haigla – meil on iseseisev õendusabi haigla, mida igal hooldekodul ei ole. Ja veel üks eriline tahk meie töös: Koeru hooldekeskus on ka spordiorganisatsioon – kuulume Eesti eriolümpia ühenduse koosseisu, meie kehalise tegevuse juhendaja kuulub Eesti eriolümpia juhtkonda. Meil on siin noori mehi, kes käivad regulaarselt võistlemas ja lööme aktiivselt eriolümpia liikumises kaasa,“ jätkas Lass ja lisas, et nad püüavad ka kogukonna jaoks avatud olla. Saali saavad kasutada võimlejad oma treeninguteks. Alati on hea meel, kui keegi lasteaiast, koolist või muusikakoolist siia esinema tuleb. Hea tahte märgina on nad ellu kutsunud jalgpallivõistlused, kus osaleb lisaks hooldekeskusele neli-viis segavõistkonda.
40-aastast maja ootavad lähitulevikus ees muutused. „Töötan selles majas 1999. aasta augustist, paus oli 2017. aasta maist kuni 2023. aasta juulini. Ajavahemikus 2000 kuni 2017 renoveeriti kõik kaheksa osakonda. 2020 renoveeriti ja koliti esimesele korrusele dementsuse sündroomiga klientide osakond. Niipea, kui Paides valmib 15 kuu pärast veel üks uus maja ehk koos täna olemasoleva Mündi üksusega jääb sinna 48 kohta psüühiliste erivajadustega klientidele, kaob Koerust kolm erihooldusosakonda ja need täidetakse teiste teenustega. Ilmselt lisandub kohti dementsussündroomiga inimestele ja ka uutele teenustele koostöös omavalitsusega,“ selgitas Lass.
Maja muutub Lassi sõnul lähiajal ka kodusemaks. Valminud on sisekujundusprojekt, mis muudab täiesti fuajeede ilmet. Kamin, erinevad valgustid, istumisnurgad, seintel kunstiteosed. Konkursi võitis sisearhitekt Elina Steinpilm. Peagi kuulutatakse välja ka ehitushange.
Pildil võtab Rünno Lass Järva Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni esimehelt Margus Vaasilt maja 40. sünnipäeva puhul vastu mustsõstrapõõsast ´Elmar`, marjaaed on hooldekskusel olnud ka varem.
