
Juba viiendat aastat vurab mööda Järva valla teid ringi raamatukogubuss Krõõt. Rooli keerab bussijuht-raamatukoguhoidja Marko Männik. 4. juulil tähistati Vargamäel Krõõda sünnipäeva, just „Tõe ja õiguse“ mailt lükati buss viis aastat tagasi ka käima. Raamatukogubussi idee üheks algatajaks oli praegune Järva vallavolikogu esimees Jüri Ellram, kes sai inspiratsiooni Soome külaskäigult, kus kasutati samasugust lahendust. Sünnipäevapeol rõõmustas külalisi Jaak Urmet ehk WImberg.
„Nüüd on lapsekingadest välja kasvatud ja vaja kooli minna,“ ütles Marko. Marko oli Järva vallas bussijuht, kel raamatukogu tööga kokkupuude puudus. Siiski haaras ta kinni võimalusest ning sukeldus uude maailma.
Marko otsustas end ka 2022.–2023. aastal täiendada ning läbis Eesti rahvusraamatukogu korraldatud raamatukoguhoidjate kutsekoolituse, mis koosnes neljast moodulist ning kestis seitse kuud. Kutsekoolituse läbimisel taotles ta raamatukoguhoidja kutset, mille ta ka sai. „Alguses vaatasin, et väga raske on, vist jätan kooli pooleli,“ meenutas Marko, kes suutis siiski väljakutsed ületada.
Uuel ametil oli vaja kasutada ka rohkem arvutit, milles Marko oli alguses nõrk. „Kui on vaja end täiendada, siis tuleb seda teha, asjad muutuvad väga kiiresti,“ lisas ta. Marko on Järvamaa aasta õppija nominent 2024 ning 2022. aasta maaraamatukoguhoidja nominent.
Esimese tiiru bussiga tegi Marko oktoobris 2021. Raamatukogubussis on riiulid, lauake ja tool. „Alguses oli probleem, sest riiulid on väga libedad. Nii kui läksid kuskile kurvi, kukkusid raamatud maha,“ meenutas Marko. Lahenduseks tõmbas ta riiulitele ette kummist paelad. Keeruliseks osutus ka raamatute sorteerimine ja nende asukoha meelde jätmine. Alguses olid raamatud riiulitel läbisegi, kuid õige pea lõi Marko oma süsteemi.
„Inimesed võtsid bussi kohe omaks, mõni oli täitsa rõõmus, et läksin praktiliselt talle ukse ette,“ meenutas Marko Krõõda bussi tulekut. Muudatused tõid aga kaasa ka hirme. Eriti olukorras, kus 15 raamatukogust sai 10, kuid harjuti kiiresti. Eriti positiivne on, et Krõõt jõuab ka paikadesse, kus bussiliiklus puudub.
Raamatukogubussil on lugejaid üle saja. On nii püsilugejaid kui ka neid, kes vahetuvad. „Ma tean juba ära, mida kuskil tahetakse,“ ütles Marko. Kes soovib rohkem romantikat, kes krimkasid jne. Ka küsitakse soovitusi ning palutakse Markol lugejale midagi välja valida. Ja Marko valib ja soovitab ning jäädakse rahule. Huvi raamatute vastu oli Markol juba varasemalt, kuid siiski on tema lugemistihedus kasvanud. „See ongi kõige tähtsam, sa pead oskama raamatuid hinnata. Sellepärast ma loengi raamatuid, et ma oskaks inimestele arvamusi anda. Kõike läbi ei jõua lugeda, aga mõne ikka,“ lausus ta.
Sel aastal on kõige populaarsem eesti kirjandus. „Eelmisel aastal ei loetud nii palju, sel aastal loetakse jälle, üle-eelmisel aastal loeti ka eesti kirjandust,“ rääkis Marko. Loetakse nii palju, et Markol on vahel tunne, et polegi enam midagi uut anda. Ta käib raamatukogudes, tuulab riiulite vahel ning sageli leiab siiski ka midagi uut, mida järgmiseks korraks kaasa haarata. „Nad ütlevad mulle, et mul on hea mälu, ise ei oska seda hinnata,“ ütles Marko.
Marko on pidanud erinevaid ameteid: metsavaht, farmitöötaja, katlakütja, autojuht jne. Veoautojuhi ja bussijuhina tegutsedes said talle selgeks ka Järva valla teed ning nii oli lihtsam raamatukogubussi marsruuti välja töötada. Marsruudid muutuvad aja jooksul. Mõned kohad on välja vahetatud, mõned kohad on jäänud samaks. Kõik sõltub huvilistest, välja vahetatakse kohad, kus need puuduvad ning lisatakse mõni teine väike küla.
Ka sel aastal lisandus marsruuti uusi peatuspunkte, kus Marko pole varem käinud: Soolille Võreveres, Oru talu Vahukülas. Vahel saab ta ka kõnesid soovitustega, kuhu tulla. „See on tore, kui inimesed helistavad ja mul on hea meel, kui saab minna sinna. Selle jaoks buss ongi, et paremini rahvast teenindada,“ ütles Marko. Raamatukogubussi loomise mõte oligi, et tuua lugemisrõõmu ka ääremaadele ja väiksematesse kohtadesse. Marko lisas, et igast külast võib olla ka üks inimene. Iga lugeja on oluline.
Buss sõidab ühte ja samasse kohta iga kahe nädala tagant. Siis on võimalik tuua eelmised raamatud tagasi ja võtta uued. Ka võib sinna tagastada teiste Järva valla raamatukogude raamatuid. Lisaks Krõõda marsruudile käib Marko igal kolmapäeval Järvamaa keskraamatukogus. Ta viib sinna raamatuid ning toob uued pakid Järva valla raamatukogudesse. Tööd jätkub. Marko teada on lisaks Krõõdale Eestis vaid kaks raamatukogubussi: Haljalas ja Tallinnas. Haljalas teenindatakse lugejaid kolmapäeviti, Tallinnas neljal korral nädalas.
Marko jagas oma töö retsepti: „Armastust on vaja.“ Marko teeb tööd armastusega ja seda tunnevad ilmselt paljud, kes on raamatukogubussi külastanud. Lisaks raamatute laenutamisele räägib Marko lugejatega elulistel teemadel. „Inimestel on vaja rääkida. Kõik maailma asjad läbi arutada, siis on teine asi kohe,“ ütles Marko. Inimesed naeratavad ja ka ise saab olla heatujuline, see teebki töö Marko jaoks niivõrd meeldivaks.
Kommentaar
Eleri Kang
Järva vallaraamatukogu direktor
Tihtipeale öeldakse raamatukoguhoidja kohta maa sool. Marko on seda selle sõna kõige paremas tähenduses. Krõõt ja Marko käivad koos. Kui me ei oleks leidnud Markot raamatukogubussi juhtima ja lugejaid teenindama, siis ei oleks Krõõt tänasel päeval see, mis ta on. Ausalt öeldes ei kujutakski Krõõta Markota ette. Raamatukogubussi ideed teistele omavalitsustele tutvustades oleme alati toonitanud, et just tänu Markole on Krõõt nii hästi vastu võetud ja meie saame teistele ainult ideed tutvustada, oma Marko peavad nad aga ise leidma. Meie Marko on suure südamega ja alati naeruse näoga. Ja tema mälu! Väga harva juhtub, et ta võtab raamatukogust raamatuid, mida on varem juba oma lugejatele laenutanud. Ta viib end ka kurssi kogus olevate raamatute sisuga, nii et pole harv juhus, kui näed kuskil peatuses Krõõta ja selle rooli taga raamatut lugevat Markot. Tema raamatusoovitused saavad sageli kiidusõnu. Lisaks on Marko pärl üsna feminiinses valdkonnas, seega pole ime, kui mõnel üleriigilisel kokkusaamisel on Marko ühel hetkel kadunud ja leiad ta mõne teise naiskonna juurest. Marko toob ka meie oma raamatukoguhoidjatele naeratuse näole ja kõigil meist on rääkida seoses temaga mõni vahva lugu.
Foto Marko ja raamatukogubuss Vargamäel: Katrin Merisalu

























