Teed teevad muret. Näiteks 17. märtsil 2025 laekus Järva valla teede peaspetsialisti postkasti järgmine pöördumine, teemaks ühistransport Järva valla teedel: „Palun pöörata tähelepanu teede olukorrale, mida läbivad liinivedu igapäevaselt tegevad bussid. Kohest hooldust vajavad Laimetsa, Sõrandu ja Eistvere teed. Teede olukord lõhub busse ja isegi 20 km tunnikiirusega ei ole võimalik liigelda, seega hilinevad ka liinid.“
Tegelikult on nii Sõrandu, Eistvere kui ka Koigi-Laimetsa-Käsukonna tee riigi maanteed. See tähendab, et kõik kaebused saadeti Transpordiametile edasi.

Laimetsa külas on rahvastikuregistri andmetel 52 elanikku, lisaks Tammekülas 22. Laimetsa külas elava Triin Tõnissoni sõnul on külarahvas Laimetsa tee remonti oodanud aastaid. „Mu vennal oli juhus, kui sel teel löökaugust läbi sõites lõhkus ta rehvi ja velg oli kõver,“ ütles ta ja lisas, et kehva tee üle on kurtnud kõik. „Eks auklik tee kulutas autot igas mõttes, ka tolm mõjub. Peale greiderdamist oli olukord parem, kui just kohe vihma ei sadanud – kui greiderdatud tee peale tuleb vihma, muutub see väga plägaseks ja veelgi hullemaks.“

Tõnissoni sõnul tuleb Laimetsa külla tee kolmest kohast: Koigi, Käsukonna ja Oisu poolt. Tõsi, viimane on väiksem ja RMK tee. „Kasutus on neil teedel päris suur.“

Tee-ehituseks läks suve alguses, ca 10,74 km Koigi-Laimetsa-Käsukonna tee ja 0, 7 km Laimetsa tee said mustkatte alla suve lõpuks. „Inimesed on õnnelikud. See on miski, mida kõik on väga kaua aega oodanud. Teame, et tee oli Transpordiameti  remondinimekirjas olnud pikalt, kuid seda tööd on edasi lükatud. Et seda sel suvel tegema hakati, oli meile üllatus, sest sellest polnud varem kuulda. Kui tegevus algas, hakkasin Transpordiameti kodulehelt otsima ja leidsingi kaardilt, et meile tehakse mustkattega tee.“ Varem nägi tee välja selline (vt alumist pilti).

Tõnissoni teada kirusid viletsat teed ka bussijuhid, sest mööda seda kulgeb nii maakonna- kui ka õpilasliin. „Ka selles mõttes on suur asi, et see tee sai tehtud,“ lisas ta.

Järvamaa Ühistranspordikeskuse tegevdirektor Urmas Kupp tõdes, et sõita ikka sai, aga auklik kruusatee aeglustas liinibusside liikumist. „Et nüüd on see mustkattega tee, vaatasime üle ka sõiduplaanid ja sõiduaegasid oli võimalik kiirendada kuni viis minutit,“ ütles Kupp. Tööpäeviti läbib Laimetsa ringi kuus liini, laupäeval lisandub veel üks. Mis aegadel Laimetsa ringil Metsapeatuses, Laimetsa, Ojaküla ja Tammeküla peatustes bussid nüüd peatuvad, saab vaadata keskkonnast peatus.ee

Kuppi sõnul kaebavad vedajad veel viletsate teeolude üle Sõrandu-Silmsi-Köisi kruusakattega lõigul. Päinurmest sõidab avalik liin küll mööda riigimaanteed Vaalini, et vajadusel nõudepõhiselt kooliõpilasi koju sõidutada, aga pöörab seal ringi ja tuleb tagasi. „Aga see pole nii hull, kui Silmsi-Sõrandu tee.“

Veel on probleemsed lõigud Eistevere mõisa, Kaeranurme kandis.

Järva vallavanem Toomas Tammik tõdes, et Laimetsa ring on olnud pikki aastaid murelaps ja kaebuste hulk muljetavaldav. „Olime pidevalt kontaktis Traspordiametiga. Oleme seda teelõiku vaatama viinud erinevaid ministreid, aga kui toonase riigihalduse ministri Jaak Aabi teed vaatama viisime, oli see just ära hööveldatud,“ meenutas Tammik.

Ta kiitis koostööd Transpordiametiga. „Nad on orienteeritud lahendusetele. Kohtume ida regiooni inimestega igal aastal ka silmast silma ja vaatame järgmise aasta plaanid üle, millised riigiteed meie vallas vajaksid suuremat tähelepanu. Viimati kohtusime 25. septembril,“ ütles Tammik. „Laimetsa ring ja ka Kapu-Metsla-Karinu tee, mis samuti sel aastal korda tehti, saime kiiremas ajaraamis valmis seetõttu, et Transpordiamet võttis kuulda valla soove ja vajadusi ning meile laekunud murekirju.“

Transpordiameti Ida osakonna juhataja Anti Palmi sõnul pole kruusateede katteehitus midagi keerulist. Kuidas tolmuvaba kate vastu peab, sõltub liiklusest. „Kuna liiklus on väike, siis ei ehitata kruusateedele kapitaalseid konstruktsioone, vaid liiklussagedusele kohased. Raskeveokid võivad selle tee kergesti ära lõhkuda. Kuna see on sellel teel esimene tolmuvaba kate, siis võib see mõne aasta pärast vajada kohendamist – nõrgad kohad tulevad välja paari aastaga, kui liiklus peale tuleb,“ selgitas Palmi.

Palmi sõnul tahab ka üks inimene, kes elab kruusatee ääres, et see oleks tolmuvaba. „Praegu tegeleme pingerea alusel teedega, kus on ööpäevas sõitmas vähemalt 50 autot. Üle Eesti on ühtne pingerida, kuhu valitakse teed liiklussageduse, teeäärsete elanike ja bussiliinide järgi, sõnaõigus on ka kohalikel omavalitsustel,“ ütles Palmi ja andis lootust, et Järva vallas võiks järgmine kruusatee, mis läheb tolmuvaba katte alla, olla Päinurme-Abaja teelõik. „Aga eile (29.septembril – toim) oli suur uudis, et teehoiu rahastust kärbitakse 14 miljoni euro võrra, seepärast pean võibolla oma sõnu sööma.“

Mis puudutab Järva vallale kuuluvaid teid, siis käib Järva valla teede peaspetsialisti Aivar Lainjärve (pildil) sõnul sügisene teehooldus. „Veame kruusateedele kattematerjali, käib sügisene teede greiderdamine. Seda tuleb teha täpselt õigel ajal. Põllumehed peaksid saama saagi enne ära vedada, siis saab greiderdamisega nende raskete masinate jäljed ära parandada. Kuna sügis on olnud hästi vihmane, siis see takistab töid ja tegevused on venima jäänud.“

29. septembri istungil tunnistas Järva vallavalitsus edukaks riigihanke „Järva-Jaani alevi Jaani tänava jalgtee ehitamine“ Warren Teed OÜ pakkumuse. „See projekt on edenenud aeglasemalt kui plaanisime ja osa kulusid lükkub järgmisse aastasse. Selle aasta eelarvest vabaneva raha eest saame kruusakattega teede kattekihi uuendada. Kruusa veavad koostööpartnerid nii Järva valla kui ka Harjumaa ja Jõgevamaa karjääridest,“ ütles Lainjärv.