Sisehaiguste arsti, nõel- ja taimraviarsti ning Hiina meditsiini asjatundja Lembit Kuhlbergi surmast on möödas juba 13 aastat, kuid järvajaanilased pole teda unustanud. „Leppisime Ines Kurvitsaga Järva-Jaani Päevakeskusest kokku, et nii kaua, kuni meie oleme olemas, teeme tema auks matka. See oli 12.,“ ütles MTÜ Jaanilaia juhatuse liige Maire Bluum.
1.aprillil alustati matka Lembit Kuhlbergi nimelise mälestuspingi juurest Pika tänava pargist. „Iga kord saame selle pingi juures kokku. Marsruudid on erinevad: esmalt käisime surnuaial Kuhlbergi haual, siis läksime järvetiirule, tulime ringiga tagasi päevakeskusesse, kus matkajaid ootas soe supp,“ ütles Bluum ja tunnistas, et matkaring on aastatega lühemaks ja seltskond väiksemaks jäänud. Seekord oli teekond kolmekilomeetri pikkune. „Tähtis on, et igaüks jõuaks selle läbi teha.“
Viimasel paaril aastal on aidanud matka korraldada Järva-Jaani päevakeskuse kepikõnniring, kes käib eelnevalt marsruudi läbi.
Kuhlberg oli Bluumi sõnul Hiina meditsiini maaletooja, kes oli end nõelravi ala täiendanud ka Xinjiangi meditsiiniülikoolis Hiinas. „Ta võttis inimesi vastu oma korteris, tema vastuvõttudel käidi üle Eesti,“ meenutas Bluum. „Ta oli suure südamega. Oma inimeste käest ta raha ei võtnud, vaid palus tuua puuvilju.“
Kuhlberg töötas 1986. aastast Paide rajooni Järva-Jaani maa-ambulatooriumi jaoskonnaarstina. Hoolides inimestest ja nende tervisest juhendas Lembit Kuhlberg Järva-Jaanis aastaid terviseringi ja andis välja terviseajalehte Allikas.
Selles töös abistas teda Hilja Kivila, kes meenutas Kuhlbergi mälestuspingi juures, et patsiendid, sõbrad ja tuttavad mäletavad Lembitut hooliva, abivalmis ja heatahtliku inimesena, kellel oli harukordne omadus oma suurte teadmiste juures jääda tagasihoidlikuks, isegi märkamatuks. Ta tänas Kuhlbergi, kes õpetas lugu pidama võimlemisest ka vanemas eas, jalgsi- ja jalgrattamatkade eest loodusesse, samuti iga-aastaste augustikuiste ekskursioonide eest. „Armas teeline. Kui sina istud Lembit Kuhlbergi mälestuspingile ja loed plaadile kirjutatud sõnu, mõtestub lahti tema elu mõte, et haigus pole vaenlane, vaid õpetaja. Elu on õpetaja, keha on õpetaja ja kui oleme õpetust võtnud, õpetaja enam meid tagant ei torgi.“
Anne-Mai Klaus tuletas 1. aprillil kõigile meelde kuldse niidi harjutusi. „Rattamatkad ja augustikuised ekskursioonid toimuvad tänaseni, matkad loodusesse samuti, ilma, et me oleks mõelnud sellele, et oleme nii tema elu mõtet edasi kandnud,“ sõnas Ines Kurvits Järva-Jaani Päevakeskusest.
1. aprillil jagati mälestusi, vaadati koos fotosid, mille Hilja Kivila oli kaasa toonud. „1. aprill on alati ka sissejuhatus liikumiskuu üritustele. Jagasime laiali liikumispäevikud. Aprillis kõik liiguvad erineval moel kes jalgrattal, kes jalgsi ja panevad kilomeetrid kirja. Kuu lõpus teeme kokkuvõtted ja loosime auhindu,“ ütles Kurvits.
.
