Järva vallavanema Toomas Tammiku kõne 21. oktoobril Järva valla sünnipäeva kontsertaktusel Albus

Hea Järva valla rahvas

„Rõõmul ja õnnel on maailmas oma osa, ja kui nad kaotavad pesapaiga ühes kohas, peavad nad ulualust leidma teises. Rõõm ja õnn on kui rändajad linnud, kes kardavad sügist ja tõttavad kevadele vastu.

Nõnda sündis rõõmu ja õnnega ka Vargamäel. Ikka enam ja enam taandusid nad vanadest ja ikka enam hakkasid nad hoiduma noorte poole.“

Nii kirjutas Anton Hansen Tammsaare sada aastat tagasi 30. oktoobril ilmunud romaani „Tõde ja õigus“ esimeses osas.

Esmaspäeval külastasin Järva valla 9. sünnipäevanädala avaüritust „Laul ühendab“, kus Järva-Jaani eakate eestvedaja Anne Rosenberg tuletas meelde, et laul teeb rinna rõõmsaks ja rõõm ei küsi vanust, vaieldes nii kirjanikuhärrale just kui vastu. Veel märkis ta oma tervituses, et kõige tähtsamad pole majad, teed ja valla piirid. Kõige tähtsamad on meie inimesed, kes annavad oma tegemistega vallale elu, näo ja südame.

Olen temaga sada protsenti nõus, sest nii minu, vallavalitsuse ametnike kui ka volikogu liikmete töö on tegutseda, mõeldes just meie inimestele.  

Aina rohkem külvatakse hirmu, nagu oleks iga päev oodata meie sõjaka naabri rünnakut. Ärge laske aga hirmul enda üle võimust võtta, sest see tapab eelkõige unistused.

Vargamäe Eespere oli metsik, kivine ning liigniiske rohusoo ja raba. Kas ei näinud Andreski Vargamäele jõudes vaimusilmas, kuidas tugevalt tööd tehes siin aastate, aastakümnete pärast kõik olema hakkab. Ta kuivendas sood ja kaevas kraave, et muuta liigniiske maa viljakandvaks põlluks. Juuris välja kivid ja võsa, et rajada uusi heinamaid, ning ehitas üles korraliku ja eduka suurtalu. Tal olid suured unistused.

Meiegi unistame suurelt. Paljud meie tegevused sel aastal on suunatud tulevikku. Olgu see siis mõte ehitada valda ujula ning nüüdisajastada staadionid Koerus ja Aravetel – nende projekteerimine on lõpusirgel. Järva-Jaanis kavandame koolihoone renoveerimist ja teeme tööd selle nimel, et lähiaastatel tuleksid valda uued moodsad kaubanduspinnad.

Üheksa aastat oleme tegutsenud selle nimel, et meie inimestel oleks siin parem elada. Et soode ja rabade asemele saaks viljakandev põllumaa. Suures plaanis on koolid nüüdisajastatud, Aravetele kerkis uus lasteaiahoone. Perearstikeskused on renoveeritud, vaid Koigi ootab järge. Raamatukogud on kolitud uutesse ruumidesse ja need saanud ka värskema ilme – viimati Järva-Jaanis ja ka siinsamas Albus. Maapiirkonna esimene raamatukogubuss Krõõt toob juba viiendat aastat rõõmu paljudele lugejatele. Just Järva vallas valmis maapiirkonna esimene korrusmaja taasiseseisvunud Eestis ja loodame, et järjepideva tööga kinnistame riigiisades mõtte toetada lisaks üürimajadele ka kodutare-tüüpi majade ehitamist maale.

„Kui paari aasta pärast on Järva vallas 8500 elanikku (praegu 9143), oleme ebaõnnestunud,“ ütles Järva vallavolikogu esimeheks valitud Jüri Ellram 26. oktoobril 2017. aastal. Päris nii ei ole läinud. Üheksa aastat hiljem on meid 8396 – 8396 tegusat ja erilist inimest.

Kui põnevate asjadega Järva vallas tegeletakse! Näiteks uurib Urmo Kütismaa meie valla eri piirkondade pärimust, millest osa jõudis sel aastal plaadile. Udeva mõisnik Kaarel Kutti on koos abilistega 13 aastaga puhastanud võsast mõisa pargi ja rajanud sinna nartsissiaia. Aravetel alustas kunstikool teist õppeaastat, Koeru muusikakooli õpilasi on ka Aravetel ja Albus.

Meie ettevõtjad on erilised. Meie suured ettevõtted – Konesko, Natural, Imavere Saeveski, Fibenol – on tuntud Eestis ja kaugemalgi. Järva PM on sel aastal järjepidevalt iga päev uute videotega kogunud Facebookis sõpru ja populariseerinud põllumajandust. Rebase talu aias kasvab 900 õunapuud, sorte on sada. Koigi kandis napib võililli, sest Källomäel tehakse neist veini. Iga aasta augustis õitseb Ervital mustikaturism – Ervita marjakasvatuse mustikaväljadel käib sadu korjajaid. Aastakümneid tühjana seisnud Norra mõisast on saanud spirituaalne spaa.

Oleme Järva vald. Meie järvedes on puhas vesi ja nende ääres leidub tegevust kõigile. Meil on valgustatud suusarajad ja palju võimalusi looduses liikuda. Meil on tõstjad ja maadlejad, aga võisteldakse ka dartsis, suusaorienteerumises, motospordis ja  jõutõstmises (Kalju Abner saavutas muide äsja jõutõstmise veteranide maailmameistrivõistlustel USA-s hõbemedali). Meil on õed Kaasikud, kes said kõrgeid kohti olümpiamängudel. Hoopis omaette nähtus on jalgpall ja perekond Kõll – nende eestvedamisel ja kogukonna toetusel valmis sel suvel Järva-Jaani maakonna üks nüüdisaegseim spordirajatis – Kasekopli staadion. Ja need on kõigest mõned näited.

Meil toimuvad kogu Eestis tuntud kultuurisündmused, näiteks eesti kirjanduse pidunädal ja kirikute päevad, kuid iga piirkond on säilitanud ka oma näo. Meil on tugevad kogukonnad. Meenutagem sellest aastast kas või Seliküla-Jalgsema külaseltsi ette võetud sõjamehe, kirjamehe, kultuuriloolase ja ajastu krooniku Peäro August Pitka 160. sünniaastapäeva tähistamist või Amblat, mis muutus juunis Baltica maapäeva korraldades tõeliseks pärimuskülaks, või Männi väikekohas kuusetaimede istutustalguid.

Järva vald saab täna üheksa-aastaseks. Loodame, et meid meie tegude kaudu juba teatakse. Peagi lõppeval aastal on meid käinud avastamas ka mitmed teised omavalitsused ning ministeeriumi töötajad ja ministrid. Maal elamise päevale tuldi Valgastki.

Möödunud laupäeval juhtusin vaatama telerist „Eesti mängu“. Üks küsimus oli, millises maakonnas asusid kuni 2017. aastani tegutsenud Koeru, Imavere ja Kareda vald. Vastusevariantidena pakuti Järva-, Rapla- ja Viljandimaad. Kikitasin kõrva. Vastaja pakkus Viljandimaad. Saatejuht, Koerust pärit Rohke Debelakk selgitas, et nüüd kuuluvad need Järva valla koosseisu, aga 2017. aastani asusid Järvamaal. Palju õnne meile!