14. oktoobril kood/Järva ruumides peetud täiskasvanuhariduse tunnustussündmus tõi ühte kohta kokku kõik need, kes on tänavu silma paistnud õppimise, koolitamise või õppijasõbralikkusega. Koos aplodeeriti tänavustele laureaatidele ja kandidaatidele, keda sel korral oli kokku 36, teiste seas Järva vallast 12.

Aasta õppija laureaadi tiitliga pärjati Terje Rosar, kes on õppinud kokaks ja teinud pliidi ääres pottide ja pannide taga kokatööd 40 aastat, viimati Kirsimaris, kuigi õbluke naine ei näe välja, nagu kokk. „Tänapäeva kokad pole enam sellised, nagu vanasti, et palju kokka, vähe sööki. Mulle meeldis,“ tunnistas ta naeruselt. „Nüüd töötan kolmandat aastat MTÜ Meie tegevusjuhendajana. Kui arst ütleb, et ei tohi enam kokana töötada, siis nii ongi.“

MTÜs Meie tegeleb ta erivajadustega inimestega. „Proovin aidata neil ellu jääda, tulla toime ühiskonnas, haigustega. Et nad tuleksid omadega toime, suudaksid elada oma kodudes. See ongi meie töö.“

Üle mitmekümne aasta taas koolipinki istuda polnud lihtne. „Algus oli ikka väga õudne. Esimesed kaks kuud oli iga päev mõte, miks ma seda teen. Olin kõige vanem, nagu vanaema,“ ütles Terje ja lisas, et ta ei kahetse seda sammu mitte grammigi. „Grupp oli super, õpetajad ning kolleegid olid väga toetavad. Kodune elu kannatas vist kõige rohkem, kuigi lapsed on suured ja lapselapsi veel pole. Kõige suurem aur kulus õppimisele.“

Esmalt oli vaja omandada keskharidus, Terje alustas 11. klassist. „See jutt, et 12. klass on kõige raskem, ei vasta päriselt tõele. Tegelikult on 11. klass kõige raskem,“ ütles ta. Tema jaoks olid kõige raskemad ained matemaatika ja inglise keel, mida pole elus vaja läinud. „Praegu, kui kool selja taga, ei saa enam arugi, et nii raske oli. Järvamaa Rakenduslikus Kolledžis kutset omandada polnudki enam nii raske. Elu mängis ise kõik kaardid mulle kätte. Võin öelda, et olen üsna õnnelik inimene.“

Pildile jäi Terje Rosar koos SA Järvamaa nõukogu esimehe Sulo Särkineni ja SA Järvamaa haridusuuendaja Barbi Paatsiga.

Aasta õppija laureaat – Terje Rosar 

Terje lõpetas käesoleval kevadel Järvamaa Rakenduslikus Kolledžis mittestatsionaarses õppes 12. klassi. Õppima asumise ajendiks oli tööalane vajadus, sest tema ametikohal on nõutav keskharidus. Terje töötab MTÜ Meie tegevusjuhendajana ning on seda tööd teinud veidi üle kahe aasta. Terje puhul on oluline esile tõsta, et tema õppimine ei ole olnud üksnes formaalse haridustaseme omandamine. Õpingute jooksul on ta arendanud oma enesejuhtimise oskust, ajaplaneerimist, õpioskusi ja enesekindlust. Ta on pidanud uuesti kohanema koolikeskkonna, õppimise rütmi ja nõudmistega pärast pikka pausi hariduses. Ega see ka kõik kerge polnud, kuid ta leidis endas jõu pingutada! Ta väärib tunnustust, sest on suutnud ühendada töö, õppimise ja isikliku elu ning jõuda eesmärgini, mis veel mõni aeg tagasi võis tunduda väga keeruline. Terje enda sõnul on õppimine toonud tema ellu palju särtsu. 

Aasta õppija nominendid Järva vallast:

Andra Turro– OÜ Keering, juhatuse liige ja sotsiaaltöötaja, kes lõpetas 2025. aastal Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö eriala magistriõppe. Täiskasvanuna õppimine andis talle suurema enesekindluse, parema töö- ja eraelu tasakaalu, uued karjäärivõimalused ning sügavama rahulolu oma erialase ja ühiskondliku panusega. 

Ange Tedre – Koeru Lasteaia Päikeseratas lasteaiaõpetaja. Ange lõpetas edukalt Tartu Ülikooli Narva kolledži erialal „koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas“. Kõrghariduse omandamine on Anges kindlasti kasvatanud paindlikkust töö ja isikliku elu vahel ning oskust näha kriisides hoopis uusi lahendusi. 

Annela Tikkerbär– Koeru Lasteaia Päikeseratas lasteaiaõpetaja. Ta lõpetas Tartu Ülikooli Narva Kolledži eriala „koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas“. Tema teekond kõrghariduse omandamisel on suurepärane näide sellest, mida tähendab pühendumine ja sihikindlus täiskasvanueas. 

Diana Süld – Järvapesa Lasteaia eripedagoog. Ta on äsja lõpetanud magistriõpingud Tallinna Ülikoolis, eripedagoogika erialal. Õpitud eriala võimaldab tal panustada oma erialaste teadmistega Järvamaa mitme asutuse juhtimisega lasteaias. Toetades abivajavaid lapsi ja ka lapsevanemaid ja õpetajaid. 

Kathleen Allmere– Koeru Lasteaed Päikeseratas lasteaiaõpetaja. Ta lõpetas koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala ning see annab kindluse edukalt konkureerida tööturul. Ülikooliõpingud on andnud Kathleenile professionaalse raamistiku mille baasil toetada iga lapse arengut lasteaias. 

Kirsti Karlson– Koeru Lasteaed Päikeseratas õpetaja. Kirsti omandas Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2025/2026 õppeaastal lapsehoidja kutse tase 5. Ta oskab nüüd veelgi süsteemsemalt hinnata ja analüüsida laste arengut, märgata varakult erivajadusi või arendamist vajavaid valdkondi ning reageerida neile professionaalselt. 

Lia Aigro– Koigi Kooli sotsiaalpedagoog. Varasemalt on ta lõpetanud sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldamise eriala. Hetkel õpib ta Tallinna Ülikoolis andragoogika magistrantuuris. Lia Aigro on tulnud tagasi oma lapsepõlvekoju ning õpingute kaudu leidnud uue suuna oma töömaastikul. Kuna maapiirkonnas on töökohtadega keeruline, siis õpingud sotsiaaltöö valdkonnas andsid rohkem võimalusi. 

Maarja Mänd – Koeru Lasteaed Päikeseratas eripedagoog. Maarja läbis eelmisel õppeaastal Kaasava Hariduse Keskuse 120 tunnise koolituse “Lasteaia tugiteenuste koordineerija arenguprogrammi” ning 2026. aastal Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi täiendusõppeprogrammi “Käitumis- ja eneseregulatsiooniraskustega õppija märkamine ja toetamine koolikeskkonnas”. Uute teadmiste omandamine on kasvatanud usku oma võimetesse, julgustades võtma elus suuremaid väljakutseid. 

Merike Kont – Põhja-Järva Kool algklasside õpetaja ja füüsikaõpetaja. Merike väärib esiletõstmist, sest ta on erakordne karjääripööraja, kelle mitmekülgne taust ja pidev eneseareng inspireerivad nii kolleege kui ka õpilasi. Ta on õppinud kingsepaks, töötanud aastaid kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistina ning seejärel teinud julge pöörde haridusvaldkonda. Koolis alustas ta algklasside õpetajana, lõpetas töö kõrvalt magistriõpingud ning on tänavu võtnud enda kanda ka füüsika õpetamise, läbides lühikese ajaga kaks erialast mikrokraadi. 

Aasta koolitaja eripreemia – Kaidi-Ly Välb 

OÜ Sinilinnutee asutaja, koolitaja, psühholoog. Juba kümme ja rohkem aastat tegelenud psühholoogi, nõustaja ja koolitajana. Soovib alati pakkuda väärtust mitte lihtsalt asja ära teha. Tema kirjeldamiseks sobib väljend elukestev õppija. Kui ta midagi veel ei tea, siis teeb selle endale selgeks. Ta on õppinud paljusid erinevaid ameteid, millest 90% kasutab ta oma töös igapäevaselt. Tema sõnavarasse ei kuulu väljendid „pole võimalik” või „ei saa”. Need on asendunud fraasiga „Teeme ära”. Iga inimene väärib personaalset lähenemist ka suures grupis ning just seda ta koolitajana pakub. 

Aasta õppijasõbralik tööandja nominent – Järvapesa lasteaed

Järvapesa lasteaed on sel õppeaastal olnud tõeline õppiv organisatsioon. Lasteaia jaoks ei  ole õppimine üksikute töötajate isiklik pingutus, vaid kogu asutuse arengukultuuri osa. Loodud on keskkond, kus töötaja professionaalne kasv on väärtustatud, toetatud ja seotud laste heaolu ning õppe- ja kasvatustöö kvaliteediga. Sel aastal kaitsesid kolm  töötajat magistrikraadi, viis abiõpetajat omandasid lapsehoidja kutsepädevused, üks õpetaja läbis mikrokraadiõppe ning üks õpetaja omandas uue kutsestandardi järgi õpetaja tase 6 kutse. Lisaks täiendasid end asutuse juhtkonna liikmed. Järvapesa lasteaia jaoks tähendab õppijasõbralik tööandja seda, et töötajat julgustatakse õppima, tema arengut märgatakse ning õpitut väärtustatakse kogu organisatsiooni ühise kasvuna.