Kersti Krasavin töötab alates 2020. aastast Järvamaa haigla õendusabi keskuses hooldajana ning sünnitusosakonna abilisena. 2026. aastal lõi ta oma ettevõtte Hooldusrõõm OÜ, kus pakub koduhooldusteenust. Tema juured asuvad Järva valla põhjapiirkonnas, siin on ta veetnud ka suure osa oma elust.
Kerstil tekkisid enne 2020. aastat terviseprobleemid, mis ei võimaldanud tal senisel tööl jätkata. Ta suundus karjäärinõustaja juurde, kes soovitas Kerstile hooldaja ametit, kuna tema isikuomadused sobisid selle töö jaoks. Kersti läbis Järvamaa kutsehariduskeskuses (nüüd Järvamaa rakenduslik kolledž) hooldustöötaja õppekava, oli õpingute ajal Järvamaa haiglas praktikal ning sai kohe pärast praktikat sinna ka tööle. Seejärel omandas ta hooldustöötaja neljanda kutsetaseme.
„Juba esimesest päevast meeldis mulle Järvamaa haiglas väga. Mind võeti seal hästi vastu ja sain aru, mis see töö tegelikult on – kui palju ma võin pakkuda ühele inimesele lihtsalt sellega, et olen tema vastu hea,“ rääkis Kersti. Oma töös täiendab ta end pidevalt, et pakkuda võimalikult kvaliteetset teenust.
Haiglas tööl olles tekkis tal aga soov anda veelgi rohkem ja toetada inimesi ka väljaspool haiglat. „Ühel hetkel läheb inimene haiglast koju. Mis temast siis edasi saab? Kõiki ei saa lähedased iga päev vaatamas käia,“ mõtiskles Kersti enne Hooldusrõõmu loomist. Ta luges erinevaid valdkonna ja ettevõtlusega seotud raamatuid, kuulas sellealaseid saateid ning mõtles: „Mul ei ole midagi kaotada, ma proovin ja teen endale oma ettevõtte, koduhooldusfirma.“
Kersti armastab seda, mida teeb. „Ma olen hästi õnnelik alati, kui ma nende inimeste juurde lähen,“ rääkis ta innustunult enda tööst. Ta aitab inimesel tema enda kodus teha erinevaid igapäevaelu juurde kuuluvaid toiminguid ning on lihtsalt tore kaaslane neile, kes soovivad rääkida või üheskoos hoopiski võimelda. Alati käib nende toimetuste juurde hooldustöö. Vahel on aga vaja, et keegi oleks lihtsalt olemas. „Lähedane kirjutas, et võib-olla iga kord ei peaks nii palju tegutsema, vahel võib ka lihtsalt niisama olla. See oli mulle üllatus, et ka lähedased ootavad seda, et vahel oled sa lihtsalt olemas,“ rääkis Kersti.
Üksinda pesemine võib vahel väga ohtlik olla, sest vannitoad ei ole kohandatud kõikidele inimestele sobivaks ja iga väiksemgi samm võib olla tohutu eneseületus. Kersti oskab tähelepanu pöörata ka näiteks naha-, kõhu- ja teistele probleemidele. Haiglatöös puutub ta kokku mähkmete ja teiste toodetega ning osaleb toodete koolitustel. Ta teab, mida soovitada.
Kersti töötab Järvamaa haiglas graafikuga, mis võimaldab tal Hooldusrõõmus tegutseda kõikidel nädalapäevadel ja erinevatel kellaaegadel. „Kui pesen inimest tema enda kodus, võime vee all lodistada täpselt nii kaua, kui tema tahab. Mul ei oota ees järgmist klienti,“ selgitas Kersti. Ta ei võta endale sellisel määral kliente, et peaks aja peale kuskile ära tormama. Hetkel on tal neli püsiklienti Järvamaa piires, ka Järva vallast.
Kerstile meeldib aidata ja näha seda, kuidas tema tööst on kasu. „Tihtipeale mõeldakse, et ma saan ju hakkama. Ta saabki kuidagi hakkama, aga on hea, kui on keegi, kes käib ja abistab,“ rääkis Kersti ning selgitas, et abi ei peaks kartma – see võimaldab hoopiski pikendada väärikalt kodus elatatud aastaid. On inimesi, kelle juures käib Kersti, käivad lähedased ning ka kohaliku omavalitsuse koduhooldustöötajad. Kersti ei soovi kellegagi konkureerida, vaid tema eesmärk on katta see osa, mis jääb mõnele inimesele väheseks.
Kersti sõnul on väga palju neid, kes otsivad abi veidi liiga hilja – siis, kui kodus olla pole enam võimalik ning oleks vaja haiglaravi. Vahel on raske tunnistada, et mälu pole enam endine või päris kõigega ise hakkama ei saa. Esmavisiit on Hooldusrõõmul tasuta, et saaks kõigepealt kindlaks teha, kas, mis ja kui tihti oleks abi vaja. „Vahel on need väikesed asjad, mille peale inimene ei oska tullagi, aga mis võivad tema olukorda paremaks teha. Juba sellepärast on hea, et keegi käiks ja jälgiks mingeid asju,“ ütles Kersti. Abi võib vaja minna ka ajutiselt, näiteks operatsioonist või terviserikkest taastumisel.
Kerstile teeb siirast rõõmu, kui lähedased võtavad temaga ühendust ning tänavad ja annavad tagasisidet. „See on minu töövõit, märk sellest, et teen õiget asja,“ ütles ta. Kui pere ei soovi lähedast hooldekodusse panna, peab hea seisma selle eest, et inimene oleks oma kodus hoitud.
„Olen mõelnud ka sellest, et kui ma ükskord vanaks jään, siis kuidas ma ise tahaksin. Ma tahaksin ka, et vananemine oleks väärikas, et see oleks normaalne, et keegi tuleb sulle toeks ja oleks sinu jaoks olemas. Me ei tea kunagi, millal ise võime abi vajada,“ ütles Kersti.
Kerstiga saab ühendust Facebookis Hooldusrõõm OÜ, e-posti aadressil hooldusroom@gmail.com ja telefonil 525 2604.
