20.–30. oktoobrini toimuvad üleriigilised raamatukogupäevad. Sel puhul kohtab Järva vallaraamatukogus mitmekesist programmi ja toimub seitse erinäolist kohtumist. „Soovisime, et külalised oleksid võimalikult erinevad. Kui kõik seitse kohtumist oleksid näiteks ainult kirjanikega, muutuks programm üsna ühetaoliseks. Seekord on meie külaliste seas kirjanikke ja luuletajaid, näitleja, kultuuriuurija, ajakirjanik ning jutuvestja,“ tutvustas Järva vallaraamatukogu direktor Eleri Kang. Kõik kohtumised on tasuta.
Külla tulevad Tõnu Oja ehk Laur Lomper, Leelo Tungal, Marju Kõivupuu, Stella Terna, Urmas Vadi, Joonas Hellerma ja Piret Päär. „Valikut tehes mõtlesime ka sellele, kelle looming või tegevus võiks inimestele huvi pakkuda ja kellel oleks midagi sellist jagada, mis tekitaks arutelu ka pärast kohtumise lõppu. Samuti püüdsime külalised jaotada erinevatesse Järva valla piirkondadesse, et head kohtumised ei koonduks ainult ühte-kahte kohta. Kindlasti mängis valiku juures rolli ka raamatukoguhoidjate endi tunnetus, sest nemad tunnevad oma lugejaid,“ rääkis Kang.
Koeru raamatukogus saab kohtuda Tõnu Ojaga, kes on kirjandusmaailmas kasutanud nime Laur Lomper. Juttu tuleb tema luulest, kahest ilmunud luulekogust ja nende sünnist. Järva-Jaani raamatukogu külaline on Leelo Tungal, kelle looming on saatnud mitut põlvkonda Eesti lugejaid. Albu raamatukokku tuleb Marju Kõivupuu, kelle uurimisteemad ja huvid ulatuvad kultuuripärandist ja rahvakultuurist inimese ja looduse suhteni.
Päinurme raamatukogus kohtume Stella Ternaga, kelle puhul on keskmes vahetu ning emotsionaalne luule ja looming. Aravete raamatukogu külastab Urmas Vadi, kellega saab rääkida kirjandusest, kirjutamisest ja tema loomingust. Imavere raamatukokku tuleb saatejuht ja kultuuriajakirjanik Joonas Hellerma ning Ambla raamatukogus lõpetab meie kohtumiste sarja jutuvestja Piret Päär, kelle puhul on loomulikult olulisel kohal lood ja jutustamise kunst.
„Me ei seaks kohtumistele liiga kitsast etteantud teemat, sest väärtus peitubki just selles, et kohtumine kujuneb külalise ja publiku vahelises vestluses ja inimestel on võimalik ka ise küsimusi esitada,“ ütles Kang. Päris kohtumine on Kangi sõnul midagi muud kui inimese nägemine televiisoris või tema raamatu lugemine. „Kohtumisel kuuleb lugusid, mis ei pruugi kunagi raamatusse või ajakirjandusse jõuda, saab esitada oma küsimusi ja kogeda vahetut vestlust,“ lisas ta.
Kohtumistele on oodatud kõik, kellele konkreetne külaline või teema huvi pakub. Pole vaja olla raamatukogu püsikäija või kirjandushuviline. „Mõni tuleb ehk Tõnu Oja pärast, teine on aastaid Leelo Tungla loomingut armastanud, kolmas tahab kuulata Marju Kõivupuu mõtteid või Urmas Vadi juttu. Ja loodetavasti avastab mõni inimene just selle kohtumise kaudu enda jaoks ka raamatukogu,“ ütles Kang. Samuti toimub raamatukogupäevade ajal ettelugemisi lasteaia- ja koolilastele, et jõuda raamatute ja lugemisrõõmuga ka noorema publikuni.
„Raamatukogupäevade tunnuslause „Kohtume raamatukogus!“ ütleb tegelikult kõik ära – tulge kohale, kuulake, küsige ja oleme koos,“ lausus Kang.
Eesti raamatukoguhoidjate ühing korraldab üleriigilisi raamatukogupäevi alates 1991. aastast ehk tänavu juba 36. korda, kus teemaks on „Raamatukogu kodanikuühiskonna võimestajana“. Kangi sõnul on sündmusel osalemine hea võimalus pöörata tähelepanu raamatukogudele ja sellele, kui palju erinevaid võimalusi tänapäeva raamatukogu pakub. „Raamatukogu ei ole juba ammu ainult koht, kus saab raamatuid laenutada või ajalehti lugeda, raamatukogust on saanud ka kohtumispaik ja inimeste kokkutooja,“ ütles Kang.
Raamatukogu on kõigile avatud koht, kuhu võib tulla sõltumata vanusest, sissetulekust, haridusest või taustast. „Siin saab inimene tasuta ligipääsu raamatutele, ajakirjandusele, internetile, digiteenustele ja usaldusväärsele infole ning kohapeal on ka inimene, kes on igal moel abiks, olgu selleks siis raamatu soovitamine, digiteenuste juhendamine või saab temaga lihtsalt päevakajalistel teemadel vestelda,“ ütles Kang.
Väga suur osa infost, teenustest ja kultuurist on kolinud tasuliste müüride taha või eeldab digioskusi, seadmeid ja kontosid. Raamatukogu on üks väheseid kohti, kus inimene saab endiselt tasuta küsida, uurida, lugeda, õppida ja abi saada, ilma et temalt eeldataks ostu või liikmelisust mõnes teenuses. „Minu meelest on see kodanikuühiskonna seisukohalt väga oluline. Inimene, kellel on ligipääs usaldusväärsele infole ja oskus seda kriitiliselt hinnata, saab teha teadlikumaid otsuseid, paremini oma õigusi kasutada ja ühiskonnas kaasa rääkida. Raamatukogu roll ei ole seejuures öelda inimesele, mida ta peab arvama, vaid anda talle võimalus ise informeeritult oma arvamus kujundada,“ ütles Kang. Lisaks on raamatukogu koht, kus inimesed saavad kohtuda, arutleda ja kogukonnaelus osaleda.
Galerii
