„Olin enda jaoks taasavastanud matkamise ja olin nii õhinas, et vot see on selline töö, mida ma tahaksin teha,“ meenutas matkajuht Andreas Sapast viie aasta tagust perioodi, kui pandi alus Tenno matkadele. Eesmärk oli arendada piirkonnas matkamist, tegeleda taristu välja ehitamisega ning pakkuda teenuseid. Ideed luua Tenno matkad tutvustas Andreas esialgu kaasale Mariele ja sõber Ukule, kellele mõlemale meeldib matkata. Ja nii oli siht selge. Tänaseks kuulub Tenno matkadesse viis meest ja tugigrupina nende naised.

Tenno matkad viib läbi programme nii Eestis kui ka välismaal. Ettevõtmise süda asub Karinul Tenno talus, millega eristutakse teistest mitmetest matkakorraldajatest – paljudel pole oma taristut.

Tenno talu on juba 200 aastat vana ning paikneb loodus-, kultuurilisi- ja ajaloopärleid täis paigas. Talu ostis omale Andrease vanavanaisa, Andrease lapsed on siin juba viies põlvkond. Oma perega kolis Andreas siia üheksa aastat tagasi. Selle aja jooksul on arendatud nii enda elamispinda kui ka loodud külalistele häid tingimusi.

Vanale talule kohaselt on Tenno talus laut, ait ja küün, mille seinad pole loodiga sirged ning just seda ehedust ja naturaalsust väärtustab ka Andreas. Võrreldes tänasega oli ala võsas ja puudealused prügi täis. Lisaks polnud korralikku sissesõiduteed.

Muutunud on palju. Ka talu küün erineb nagu öö ja päev oma endisest väljanägemisest. Muldpõrandad on asendatud laudadega, prügi on välja viidud. Pärast korrastustöid tekkis idee hakata küünis pulmi korraldama. Selleni küll ei jõutud, kuid siiski on tegemist hoonega, mis on näinud nii sünnipäevalisi, kooligruppe, firmasid kui ka ürituste külastajaid.

„Metsas oli munade jaht ja mul tekkis kinnisidee, et me ei saa seda teha lihtsalt mingil suvalisel märgistamata rajal, vaid peame tegema mingi konkreetse matkaraja,“ meenutas Andreas. See rada on siiani kasutusel ning oma peredele mõeldud munade jahist on kasvanud välja Tenno kevadfestival, mis tänavu toimus juba neljandat korda. Peaesinejateks olid Aleksei Turovski ja Anne Adams ning ala oli jaotatud erinevateks maadeks: maitse-, loovus- ja loomamaa. Jätkus meisterdamist, avastamist ning tutvumist loomade ja loodusega.

Mugavalt tagasi loodusesse

Majade juurest viib tee metsa sisse, kus asub laagriplats. Aastaid tagasi tegi Andreas siin talvepuid, tööde tulemusena tekkis häilu koht – ideaalne laagriplats loodushuvilistele. Tenno laagriplatsil on erinevad mugavusastmed, et tuua inimesed tasapisi loodusele lähemale. Siin on olemas korralik dušš ja kaks komposteriga tualetti – saab pesta ja ei pea minema põõsa alla häda tegema. Mugavust loob ka katuse- ja lõkkealune. Laagriplatsil saab harjutada laagri püstipanekut, lõkke tegemist, söögi valmistamist.

Järgmine tase on minna ja ööbida metsas juba vähemate mugavustega. „Sellega on siin hea algust teha. Siin on turvaline keskkond, kus harjutada,“ viitas Andreas, et lähedal asub majapidamine, kuhu saab vajadusel metsast pageda.

Trammi pealt maha

Andrease enda huvi looduse ja matkamise vastu tekkis juba pisikese põnnina. Maapoisina hulkus ta alati kuskil metsas. Sellele viitab ka ema ja vanatädi kirjavahetus, milles ema kirjutas elust ja olust ning sellest, et Andreas on jälle kuskil metsas, ju ta õhtul välja ilmub. „Me ei matkanud teadlikult. Täna, kui sa oled kaheksast viieni tööl, teed töö asju, pere asju, siis sa pead teadlikult võtma hetke, et sa lähed metsa tuiama. Siis me võime öelda, et see on matkamine või retk. Minu jaoks on see hea võimalus võtta aeg maha,“ ütles Andreas.

Andrease sõnul on väga oluline tulla kiire igapäevaelu trammi pealt maha ning minna tavapärasest keskkonnast eemale. Ja seda on hea teha just looduses. Seda võimaldavad näiteks Tenno Soome matkad, kus tundras ringi rännates võivad esineda leviprobleemid ning nii on lihtsam rahu ja vaikust nautida.

Nädal aega vaikust. „See ongi õige puhkus. Täna enam ei taha kuskile Türki minna. Mitte et ma seal käinud olen, aga kui läheks Türki, siis läheks matkama, läheks päriselt vaatama, mis maa see on,“ ütles Andreas. Soome grupid on väiksed ja personaalsed. Grupi suurus on kuus inimest ja kaks matkajuhti: ehk ühe matkajuhi kohta on kolm inimest.

Unistus Looduskoolist

„Siin on sügisel õppeklass,“ näitas Andreas Tenno talu trööstitut küüni, kus lõpptulemuse nimel tuleb veel vaeva näha. Töid siin talus jätkub, kuid nüüd on rohkem aega, kus oma kodu ehitustööd on lõppenud. „Üks sein võiks olla naturaalne mets, sammal, mõni topis – on huvitav vaadata,“ arutles Andreas tulevase Looduskooli ruumikujunduse üle. Looduskooli jaoks saadi toetust nii Järva arengu partneritelt kui Järva vallalt. Looduskool sisaldab matkaringe ja loodusprogramme.

Tenno matkad teevad hetkel matkaringi Järva-Jaani kooli 2.–5. klassi lastele. Ringiga alustati eelmisel aastal, huvilisi oli 18. Tänavu kevadel alustati jätkugrupiga, kus on kaheksa last. Gruppi soovitakse võtta lapsi, kes tunnevad ise huvi mitte pole tulnud vanemate nõudmisel. Matkaringi tehakse Tenno talus, kuid kui näiteks Imavere inimesed sooviksid taolist ringi, ollakse valmis ka kaugemale sõitma.

Pakutakse ka erinevaid loodusprogramme. Sel aastal pakuti Endla loodusmaja programme. Andreas töötab Järva halduses ning seega on tal laialdased teadmised puhtast veest – sel aastal pakuti ka puhta vee programme. Tenno matkadel on tore imetajate programm, kus on kümne erineva looma sarved, väljaheited, koljud, käpajäljed, nahad. Näiteks jänes, rebane, kobras, saarmas. Aprilli lõpus korraldati Koeru keskkoolis metsloomade olümpiat. Näiteks uudistasid lapsed, kuidas putukad oma kümne tuhande silmaga näevad.

“Lastele on oluline teada ja tunda kogu seda maailmaasja. Algab ju kõik loodusest,“ lausus Andreas. Loodushuvi on ta viinud ka oma lasteni, kes soovivad telefonis viibimise asemel näiteks kohe maja taga asuvas Karinu karjääris linde vaatamas käia.

Kõikjal on lood

„Elad ja käid siin metsas ja ei teagi, mis väärtused siin on. Mis see on?“ uuris Andreas minu käest. Esmapilgul ei märkagi siin telliseid, mis viitavad inimeste poolt loodud ehitisele. „See on mõisaaegne lubjapõletusahi,“ selgitas Andreas. Mõisa ajast saati on Karinul paasi murtud ja lupja toodetud. Mingi aeg Tamsalu parun hakkas toodangut Tamsalusse viima, tehti kitsaröötmeline raudtee Tenno talu maja tagant Tamsallu ning tekkis Türi-Tamsalu raudteeliin.

Kõik Tenno matkade matkajuhid on lõpetanud Luua metsanduskooli matkajuhi eriala. Lisaks on end täiendatud erinevate kursustega: näiteks linnugiidi kursus. „Üks huvitav fakt on see, et kui sa vaatad Ameerika filme ja näed seal kotkast, siis kuula, kui ilusat häält see lind teeb. Tegelikult on see Hiireviu hääl,“ selgitas Andreas, et kotkas teeb tegelikult koledamat häält ning kuidas filmides inimesi lihtsalt petetakse.

28. aprillist kuni 8. maini korraldati Järvamaal linnutuure, mis enamjaolt toimuvad Järva vallas.

Koostöö, mitte konkurents

Tenno talu juures metsas ringi liikudes jõuab üks hetk Karinu karjääri serva. Siit on eraldatud ka Tenno jaoks killustikku. Samuti on sõlmitud kokkulepped maa- ja ruumiametiga teatud loodusalade kasutamiseks.

„Me tahame kõiki teenuseid pakkuda meie enda kohalike tegijatega,“ ütles Andreas. Koostööd väärtustatakse ja nii kaasatakse matkade korraldusse piirkonna inimesi ja ettevõtteid. Ühe näitena toob ta lõkkeplatsil toidu valmistamise: „Ämma kartul, Sirloini konserv. Teed keedad Kubja teest ja on Metsla mesi või Mäe mesi – kõik kohalikud tootjad,“ tõi ta näiteid. Koostöös jõuab rohkem ning Andreasel on hea meel, kui piirkond areneb ja tuleb uusi tegijaid juurde. Näiteks saab koostöös teiste tegijatega pakkuda loodusmatka läbiviimisel kanuusid.

Tenno matkad suudab tegeleda ka suuremate gruppidega nagu 90 inimest. Hea võimalus näiteks suurtel firmadel suvepäevasid korraldada. Istud bussi, tuled kohale, saada osaleda ühe- või mitmepäevases programmis ning pärast naased tagasi. Kõik on organiseeritud. Vajadusel sätitakse põllu peale üles ka uhked glämpingutelgid, kus sees on voodid, vaibad ja muu vajalik.

Koduleht: tennomatkad.ee

Facebook: Tenno matkad ametlik leht