„Maitse, mis siin on,“ kutsus korraldaja Kaie Altmets 17. mail toimunud Koigi mõisa umbrohufestivali ajal inimesi degusteerimise laua juurde. Seal sai mekkida värskendavat ja kosutavat võilillekalja, maapirni ja prograndisalatit ning uudistada, millist maitsvat pestot saab valmistada redisepealsetest.

Altmets selgitas, et võilillekalja tegemiseks pani ta kõigepealt võililled sooja vette. Järgmisel päeval pigistas ta neist mahla välja, pani sisse suhkrut ja kaks viilu juuretisega leiba. Kolme päeva pärast valas ta joogi hulka pudeli Värska vett ning maitsev võilillekali oligi valmis.

Altmets armastab naturaalset toitu. „Mida naturaalsem, seda parem,“ lisas ta.

Festivalil toimus ka töötuba „Pisirohe ja idandite kasvatamine kodus“, mille viis läbi Marit Mäesaar osaühingust Pisirohe. „Idand on kultuur, kus kasvatatakse seeme ja seemne külge idujuur ning esimesed idulehed,“ ütles Mäesaar ja tutvustas erinevaid kaasa võetud näidiseid.

„Kui sa kasvatad taime mulla peal ja lõikad selle maha, siis on see pisirohe,“ selgitas Mäesaar, mis on idandi ja pisirohe vahe. Mõlemal on omad plussid ja eripärad. Idandeid tehakse vesikeskkonnas ja kogu protseduuri said kohaletulnud kaasa teha. Samuti sai igaüks mulda panna seemned, millest kodus pisirohet kasvatada.

Tegemist on taimse valgu allikatega, mis hoiavad kõhu täis. „Läätse, herne ja lutserni idude eelis näiteks hernesupi ees on see, et kui sa idandad seemet, siis lagunevad fütotoitained, mis tekitavad kõhugaase,“ selgitas Mäesaar, et idud tekitavad vähem kõhugaase. Samas tuleb neid kehale siiski tutvustada ja uue toiduga tasapisi harjuda.

Üks populaarsemaid idusid on lutsern, mida on ka ilus toidu peale kaunistuseks panna. „Sellel ei ole tugevat maitset, aga see on hästi ilus ja mõnus,“ viitas Mäesaar, et lutsern ei muuda toidu maitset. Kuid näiteks mungoal on oma spetsiifiline maitse.

Uuriti ka, millist umbrohtu süüa ja idandada. Meil on võilill umbrohi, millest soovitakse lahti saada, Kuid on riike, kus võilille seemet müüakse kilohinnaga ligi 200 eurot. Samuti müüakse võilille võrseid.

Idandamiseks on hea kasutada umbrohtu, millelt saab seemneid kergemini kätte – näiteks võilill, raudrohi, kõrvenõges, naat. Kõrvenõgese seemned on head ka niisama söömiseks. „Ära uhmerdada ja nii hea jahu,“ lisas Altmets nõgese kohta. Nõgeses leidub ka palju rauda.

„Orashein on supertoit, põhimõtteliselt kõik selle osad on söödavad,“ ütles Mäesaar. Kel on kodus peenras hostasid, siis Mäesaar soovitas maitsta neid siis, kui lehed pole veel lahti läinud. „Hosta noor tõuse maitseb täpselt samamoodi nagu spargel,“ kiitis ta. Võrsetest on maitsev ka humal, mis meenutab veidi sparglit, aga on tummisem.

Idude saamine on lihtne – vaja on vaid purki, purgi peale näiteks sõela meenutavat kaant või väikeste aukudega kangast, seemet ja vett. Purki lisada kaks supilusikatäit seemneid, seemnetele peale valada näpusoe vesi ning jätta see 12 tunniks seisma. Seejärel valada vesi ära, panna peale uus vesi, loputada, valada vesi ära ning asetada purk natuke viltu, et üleliigne vesi saaks ära voolata. Protseduuri tuleks korrata üks või kaks korda päevas. Olenevalt seemnetest läheb aega kolm, viis või kümme päeva, kui saab juba esimesi idusid krõbistama hakata.

„Kõige tavalisem asi, mis inimestel idandamisega juhtub, on see, et nad lihtsalt unustavad ära,“ ütles Mäesaar ning soovitas idud panna kohe kraani kõrvale silma alla.

Pisirohe ehk võrsete saamiseks läheb aega umbes nädal või mõned päevad peale. Kui idusid kasvatatakse hämaramas kohas, siis võrsete kasvatamisel on vaja valgust. Protsess on samuti lihtne. Võta väike karp, kuhu paned puhta mulla. „Muld peab olema kvaliteetne, siis tuleb kvaliteetne külv,“ selgitas Mäesaar. Tuleb vaadata, et mullast ei tuleks putukaid, samuti peab mullal olema hea, mitte halb lõhn. Mäesaar kasutab külvi- ja pikeerimismulda.

Muld tuleb karbi sees tasaseks teha, natuke kinni vajutada ja selle peale seemned laiali ajada, võib ka pisut peale vajutada. Mulda peale ei ole vaja panna, aga soovi korral võib. „Seemnete tihedus on selline, et igal seemnel oleks natukene ruumi,“ juhendas Mäesaar. Järgmise etapina tuleb pritsida seemnetele vett, nii et kõik seemned saaksid ühtlaselt niiskeks. Lõpuks on vaja panna peale kaas nii, et üks nurk jääks lahti – hapnik peab saama liikuda. Pane karbike aknalaua peale valguse kätte.

Iga päev tuleb karbike üle vaadata – vajadusel pritsida ja kui võrsed on juba suuremad, siis kasta. Kaas tuleb pealt võtta ära siis, kui taim ei mahu enam kaane alla.

Idandamiseks ei sobi maavitsalised nagu tomat, paprika, kibepipar, tšilli, füüsal, tubakas, petuunia, trompetlill, ogaõun, belladonna, pöörirohi… Nende idud on mürgised.

Umbrohufestivalil oli ka oma laadaosa, kust sai kaasa osta taimi ja erinevaid tooteid. Lisaks kohtas seal ka kahte Botsman´s kalkunifarmi kitse.