Järva valla suurimas, Koeru Keskkoolis alustab 1. septembril kooliaastat 331 õpilast, neist 32 on kooliuusikud. Kevadel lõpetas põhikooli 44 õpilast. 20 noorest, kes alustab 10. klassis, on kodukoolis jätkajaid 14.  

Kui Tallinnas oli nädal enne kooliaasta algust koolikohata ca 700 põhikooli lõpetanud noort, siis Koeru koolis ei teatud midagi öelda vaid kolme lõpetanu valikute kohta.

Valikuid ei tohiks survestada

Koeru Keskkooli direktor Anneli Eesmaa (pildil) on põhikooli lõpetanute sundkoolitamise peale pahane. Tekitatud on probleem, et laps peab minema kutsekooli, sest ei saanud gümnaasiumisse ja peab valima midagi muud. „Kui noor tahtis minna kutsekooli mingit kindlat eriala õppima, aga ei saanud, sest grupp on täis, siis miks ta peaks minema kutsekooli õppima mingit muud ametit, mille peale ta pole varem kunagi mõelnud?“ küsis Eesmaa. „Varem polnud sellist survestamist – sa peab kooli minema, sest seadus käsib nüüd  kuni 18. eluaastani õppida. Varem oli ka neid, kes läksid peale põhikooli tööle – kui pole antud seda akadeemilist poolt, aga ta on tubli töömees. Ma ei tea, miks see võimalus ära võeti. Nüüd ta enam tööle minna ei tohi, vaid peab minema kooli, kasvõi kutsekooli eelkutseaastale. Samas oleks võinud see lisa-aasta küpsemiseks olla ka põhikooli juures, et laps oleks harjunud keskkonnas. Maalaste peale ei mõeldud. Ta peab nüüd nii või naa minema, aga kui ta ei saa Rakverre või Paidesse ja vanem peab ta Koerust saatma Tartusse või mujale, Eesti teise otsa, kus on kohta? Miks me peame 15-aastase kodust välja viskama?“

Kool tegi vigade paranduse

Koeru Keskkooli 10. klassi mahuks veelgi õpilasi. Kuid keskkooli pääseda pole lihtne. „Eilegi tahtis üks tulla, aga matemaatika lõpueksami tulemus oli seitse punkti. Sellest ei piisa,“ ütles Eesmaa. Ta selgitas, et neil on keskkooli pääsemiseks lävend – kõigi eksamite tulemused peavad olema üle 50 protsendi. „Sel aastal kadus ära võimalus ebaõnnestumise korral teha vigade parandus – järeleksam. Kuna me teadsime, et neil õpilastel jäid 8. klassis kuu aega matemaatika tunnid ära, sest 9. klassi eksamid toodi varasemaks ja õpetaja oli hõivatud lõpuklasside ettevalmistamisega eksamiks, siis  jäi 8. klass vaeslapse ossa – tunde asendati pidevalt millegi muuga. Lastel jäi õppimisse lünk. Ja nüüd uuesti – eksamid olid nii vara, et korrata ei jõudnudki. Seepärast andsime võimaluse ja tegime täiendavad matemaatika testid. Mõned loobusid, mõned ei teinud testi ära. Kes kogus üle 50 protsendi, pääses üle lävendi.“

Eesmaa selgitas, et 8. ja 9. klassis on oluline õppimise osa karjääriõpetus. „Seda on väga vaja, et laps tunneks ära oma tugevused ja teaks ka, mida ta gümnaasiumis õppimiseks tegema peab või kus ta saab oma teadmiste ja oskustega hakkama. Me ei ütle oma lastele – mine teise kooli, vaid erinevate testidega saab ta aasta jooksul teada, mis võimalused tal on. Seda tööd tahame rohkem teha,“ ütles Eesmaa. Ta selgitas, et karjääriõpetus algab tegelikult lõimitult 1. klassist ja on kogu aeg erinevates õppeainetes olemas. „Meil algab kooli aastapäeva aasta ja Koeru hariduse 300. juubeli aasta –  kutsume külla rohkem vilistlasi oma elust rääkima. Õpilased peavad mõistma, et nad koguvad koolis teadmisi. Kõik üritused, kursused ja õppekäigud on selleks, et õpilane saaks teada, kas teema on tema jaoks oluline või mitte.“

Kooliteed alustab 1. klassis 32 õpilast kolmes paralleelis, millest üks on kolme õpilasega väikeklass.

Õpetajakutseni võib jõuda mitmeti

„Kõik õpetajad on olemas,“ kinnitas Eesmaa rõõmsalt. „Ka tugipersonal. Mõned ei vasta veel kvalifikatsioonile täies mahus, aga nad on oma erialal pikemat aega töötanud ja osad õpivad edasi.“

Sellest õppeaastast võib õpetajaga, kel puudub kvalifikatsioon, sõlmida kolmeaastase töölepingu. Selliseid õpetajaid on Koeru Keskkooli 32-st õpetajast viis, kuid kõik õpivad edasi. Eesmaa tuletas meelde, et õpetajaks võib saada iga magistrikraadi, kuid õpetajakutseta inimene, kui ta on aasta koolis töötanud ja koostanud portfoolio, mille esitab Õpetajate Liidu vastavale kutsekomisjonile. „See on väga suur töö, aga üks meie õpetajatest, Merily Bluum sai hiljuti just nii õpetajakutse.“

On teisigi häid näiteid. „Tehnoloogiaõpetaja leidsin eelmisel aastal oma kogukonnast – puutöömehe, kes tuli ja proovis. Nüüd läks Margus Kirsimets Tallinna Ülikooli õppima,“ mainis Eesmaa tunnustavalt ja lisas, et see õpetaja pani kokku õpetajate toa uue köögimööbli – kuldsete kätega mees. „Kuna kehalise kasvatuse õpetajad vähendasid oma koormust, siis jagub tööd veel ühele õpetajale – appi tuli Anu Ilves, kes on meil varemgi töötanud ja tegeleb parasjagu kergejõustiku treeneri kvalifikatsiooni omandamisega. Meie kooli jõudis ringiga tagasi ka eesti keele ja kirjanduse õpetaja Janne Palu, kes töötas vahepeal Aravetel ja Vodjal. Järva-Jaanist tuleb meile 10. klassile matemaatikat appi õpetama Janar Kärner. Ja tagasi tuli keskkooli 11. ja 12. klassile kitsast matematikat õpetama õpetaja Tiia Tippi.“

Eesmaa sõnul jagatakse õpetajaid teistegi koolidega, näiteks bioloogiaõpetaja Malle Lepp tuleb Rakkest ja annab Koerus tunde gümnaasiumis. „Väga tugev õpetaja,“ kinnitas Eesmaa. „Meil on gümnaasiumis üldse väga tugev õpetajaskond, kes nõuab äraõppimist – oleme jälle õppimiskallakuga kool.“

Ka mees- ja naisõpetajate suhe on paigas: kooli 32 õpetajast üheksa on mehed.

Põhikoolis õpetatakse koostööd

Tunnid algavad Koerus kell 8.30, mitte kell 9, nagu ministeerium soovitas. „Meil on nii kogu aeg olnud. Ka kooli hoolekogu arvas, et seda pole mõtet muuta. Pooled lapsed sõidavad kooli ümbruskonnast bussidega. Need pole koolibussid, vaid tavalised liinibussid. Kuna liinide ümbertõstmine on mõttetult kallis, me sellega rohkem ei tegele. Vanemate tööpäev algab ikka kell 8 ja väikesed viiakse enne seda lasteaeda. Talupojamõistus ütleb, et kui sa tõused hiljem üles, siis sa lähed ka hiljem magama. Mis sellest siis muutub? Sellise muutusega ei anta lastele uneaega juurde, vaid aetakse lihtsalt päevaplaan sassi.“

Aina olulisemaks muutub õpilase silmaringi avardamine. „Olen selle aasta vilistlastega palju suhelnud. Akadeemilised teadmised on üks asi, aga kui noor jõuab kooli astudes vestlusvooru, on ülioluline silmaring – kus sa oled käinud, mida näinud, millistest üritustest osa võtnud, kus sa oled end teostanud, mida ise korraldanud ja nii edasi. Pea igal alal vajatakse tegijaid, ettevõtlikkust. Kui nähakse, et oledki ainult õpikutes kinni, ega tea muud midagi, jääb kõrgkooli uks suletuks,“ rääkis Eesmaa.

Sel aastal keskendub Koeru kool ka koostööle ja suhetele. „Meil on koostöö tund õppekavas kõigis põhikooli klassides. See on aastane projekt, selleks on palgatud eraldi õpetajad Marju Velström-Loorits ja Karin Pohla, kes koostasid õppekava. Erinevate tegevustega kujundatakse klassi mikrokliimat. Vaatame, kas koolis muutub midagi.“

Nuti asemel tuuakse kooli tagasi päevikud ja vihikud

Väga teistmoodi on ka see, et nutitelefone saab õpilane kasutada ainult õuealal. Tunnis ka, kui ülesanne nõuab. „Muidu on ja jääb telefon kotti,“ kinnitas Eesmaa ja lisas, et see mõte on tulnud vanematelt, et nutit on lastel liiga palju. „Kuna meil on ka liikuma kutsuv kool, siis meil on õuealal lubatud telefoniga igale poole minna. Alternatiivina jääb hullu ilma korral võimalus telefoni kasutada ka võimla fuajees.“

Veel üks suur muudatus toimub hindamises – numbriliselt hindamisel minnakse protsendipõhisele hindamisele. „Ehk kolmed, neljad, viied kaovad ära ja asemele tuleb protsent. Õpetajad töötavad praegu välja maatrikseid, et lapsele ja vanemale  oleks võimalikult selge, millest see protsent tuleb, näiteks kui ma vastan luuletust, mida ma pean tähele panema, et saada hindeks sada protsenti. Õpetajatele peaks lõpptulemusena muutuma tagasisidestamine ja hindamine lihtsamaks ning õpilasele informatiivsemaks.“

Veel soovitab kool võtta kõikidel kasutusele õpilaspäevikud. „Kui me nutitelefoni kogu aeg ei vaata, siis kuidas õpilane teab, mis tund tal on? Vaatab päevikust või märkmikust, kus ta näeb korraga tervet nädalat. Mõned vanad asjad aitavad aega võib olla paremini planeerida. Proovime tagasi tuua ka vana hea vihiku, et me ei paljundaks nii palju. Loodame ka, et seejuures õpilaste käekiri paraneb. Ja ma olen täiesti nõus sellega, et iga õpilane peaks saama koolis õppida kasutama erinevaid arvutiprogramme, sest nutitelefonis ei ole neid võimalusi.“