4. septembril avati Suure-Jaanis Grossi Toidukaupade 90. pood. Tamsalus käivad ehitustööd. Kas Koeru pood on järjekorras 92. või 93., sõltub paljudest asjaoludest.
Järva vallavalitsus korraldas internetiportaalis Osta.ee elektroonilise enampakkumise kinnistu asukohaga Koeru alevik, Jaani tee 12 hoonestusõigusega koormamiseks. 6. augusti istungil kinnitas vallavalitsus hoonestusõiguse enamapakkumise võitjaks aktsiaseltsi OG Elektra, mille esitatud pakkumine maksumusega 13 500 eurot oli ka ainus. 1. septembril sõlmiti eelleping.
Järva Valla Lehe küsimustele vastab OG Elektra AS-i juhatuse esimees Oleg Gross.
Enamik teie poode kerkib maapiirkonda. Kuidas maainimeste ostujõud tundub?
Maal on toidupoodi äriliselt parem pidada kui Lasnamäel, kus on valdavalt vene inimesed, kes käivad ühest poeketist teise ja võtavad soodustooteid, millele kaupmees tavaliselt peale maksab. Näiteks piima ostame sisse 80 sendiga liiter, välja müüme 55 sendiga. Maksame kõvasti peale. Kõige parem on poodi pidada Harjumaal ja Tallinna eliitrajoonides – kuhu suured ketid ronivad, seal on kõige magusam.
Lisaks teeb maal kaupluse pidamise paremaks see, et inimene tuleb autoga ja ostab korraga suurema koguse ega käi vaid ühte-kahte soodustoodet taga ajamas. Meie valitsus räägib, et auto on luksus. Maal ei ole auto luksus, vaid esmatarbevahend. Klient tuleb autoga, teeb täisostukorvi, ostab neid tooteid, millele meie peale maksame (piim, kanamunad, rõõsk- ja hapukoor), ja ka neid, millele meil on suurem juurdehindlus. Valus on öelda, aga meil on tooteid, millele on juurdehindlus 30–40 protsenti.
Mis on teie saladus, kuidas suudate tooteid odavamalt pakkuda?
Töötame vastupidiselt majandusseadustele. Kui ma kõrgkoolis räägiks meie majandusmudelist, paneks õppejõud mulle kahe. Koolis õpetatakse, et kõiges pead spetsialiseeruma, pead ühte asja tegema suurelt ja mitte kõigi asjadega tegelema.
Eesti turg on väike ja siin ei kehti maailmas levinud majandusseadused. Väikese Eesti pisike turg toimib vastupidi: teeme kõike ise – seakasvatus, tootmise, kulinaaria ja valmistooted, mida müüme. Ka logistiliselt asume ebasoodsas kohas vastu kurjuse impeeriumit. Kust me võtaksime autod, millega kaup laiali vedada, kui meil endal poleks? Kust me võtaksime töökodade võimekuse, et neid remontida? Rakveres, kus tegutseme, seda pole. Teeme kõike ise, ja nii on kulud madalamad. See on meile andnud võimaluse müüa tooteid odavamalt kui teised.
Toon näiteks Prisma, kes pani Eestis pillid kotti. Miks? Sest tal on kõik rendipinnad ja see imes talt kogu jõu välja. Meil on 90 kauplusest 82 meie oma pindadel. See annab meile tugeva eelise. Rendi asemel tasub ehitus end kümne aastaga ära. Elu on näidanud, et endale kauplusepinnad ehitada on õigem kui neid rentida.
Koerus on teil väike pood, kuid väga ajaloolises kohas – Koeru kõrtsis. Kui suur võiks tulla uus pood?
Uus pood tuleb 1600 ruutmeetrit ehk üle kolme korra suurem kui Koeru pood praegu. See ongi üks põhjuseid, miks me Koerus praegu edukad pole – sortiment on kitsas. Nagu ma ütlesin – maainimene tahab osta ühest kohast kogu ostukorvi ja selleks peab olema toodete valik suurem. Kujutame ette, et kui teeme uue kaupluse, siis meie käive kasvab kõvasti. Oma kogemustest teistes piirkondades võime seda kindlalt väita, et 1600 ruutmeetrit on selline pind, millel võime sellist sortimenti pakkuda, et maainimene saaks enam-vähem kõik tooted meie juurest kätte.
Kas Koeru kõrtsi ostmine kaupluseks oli siis viga?
Ma ei ütleks, et viga. Kauplus on seal kümmekond aastat olnud. Hoone on korralikult kaitstud, katus ja küte on korras. Mis sellest hoonest edasi saab, pole me veel otsustanud. Kõrtsi me vaevalt pidama hakkame, kui, siis see tuleks puhtalt pealemaksmise projekt, kuigi vallarahvale oleks see huvitav. Eks selle müügiga läheb raskeks. Kuid esmalt ehitame uue kaupluse. Vana hoonega ei juhtu midagi.
1600 ruutmeetrit on tõesti suur pind. Kas sinna tuleb ainult kauplus või ka rendipinnad juuksurile, lillepoele jne.
Apteeki me kindlasti otsime – apteegid tahavad toidupoes olla, sest seal käib palju rahvast.
Lillepoed pole viimasel ajal konkurentsis, sest seal on lille hind kolm kuni viis korda kõrgem kui toidupoes. Kui me hakkasime oma toidupoodides lilli müüma, hakkasid kõrvalasuvad lilleletid kiratsema. Ka Koeru kaupluses hakkame ise lilli müüma.
Millist kauplust koerulased tulevikus näevad, kas on tüüpprojekt?
Kui Lidl teeb tüüpprojekte, siis meil sellist tüüpprojekti pole – kaupluse fassaadi on välja töötanud arhitektid, oleme selle kindlaks määranud konkursiga. Tähtis on, et see oleks kaugelt äratuntav. Detailidesse minnes tuleb vaadata krunti: kuhu fassaad jääb, kuhu parkla saab teha. Lihtsalt nii, et paneme karbi maha, pole me teinud ühegi poega. Kõik poed on individuaal-, mitte tüüpprojektid. Suures plaanis on poe nägu ja äratuntavus muidugi sarnane – suure punase Grossi Toidukaupade sildiga.
Kui palju te lubate kohalikul omavalitsustel hoonele tingimusi seada? Uus pood tuleb Koerus väga silmapaistvale kohale Jaani tee 12.
On omavalitsusi, kes on hakanud lausa arhitektuurikonkurssi nõudma. Rahvamajale või koolile, kus on riigi raha taga, on arhitektuurikonkurss asjakohane. Kui viid kauplusehoone, mis peab ostjale võimalikult odavalt tooteid andma, lollilt kalliks, jõuab see kõik lõpuks toodete hinda ja tarbija, seesama Koeru rahvas, peab selle kinni maksma.
Teeme visiooni, milline see maja hakkab välja nägema. Valla ehitusametnikud vaatavad ja hindavad seda, räägime läbi, kas midagi oleks vaja nende meelest muuta ja nii see käib. Lõuna-Eestis pole üldse „väänamist“ – seal oodatakse investeeringuid avasüli. Koeru on Kesk-Eestis, siin võiks naljaga pooleks juba olla. Mida Tallinnale lähemale, seda rohkem on „väänamist“. Saku vald on kohe eriline, kus üldse midagi ehitada ei saa.
Koeru pood tuleb korraliku välimusega, aga ehitust ei saa lollilt kalliks ajada, sest see on discounter-kauplus ehk sooduspood, kus müüakse odavat toidukaupa, funktsioon on teine.
Kauplus tuleb suurem, kas on loota ka, et lisandub töökohti?
Kindlasti tuleb. Me ei hüppa tundmatus kohas pea ees vette. Praktika on näidanud, et sellise suurusega kaupluses on umbes 22 töökohta. Lõuna-Eestis oleme majanduslikult palju raskemates piirkondades kui Koerus ja oleme ka täiesti edukad. Loodame, et ka siin tasub see projekt ära. Konkurents toob hinnad alla. Tarbija võidab sellest kindlasti.
Aravetel võitis elektroonilise enampakkumise ja hakkab uut kauplust ehitama Coop. Kuivõrd loodate te veel Aravetel kanda kinnitada?
See, et Coop võitis Aravetel enampakkumise ära, ei tähenda, et meie sinna mitte kunagi ei lähe. Aravete vastu on meie huvi väiksem kui Koerus, sest koerulaste ostujõud on suurem, aga Aravete on meil endiselt vaateväljas. Selle kinnistuga läks nüüd sedasi, aga seal on kinnistuid veel. Hoiame silmad lahti. Aravete pluss võrreldes Kilingi-Nõmme või Abjaga on selles, et see on logistiliselt palju lähemal ja kulud tulevad väiksemad.
Millal me Koeru poe avamisest saame rääkida?
Seda peate küsima vallavalitsusest, kui kiiresti seal asju menetletakse. Sõna „menetlemine“ ajab mul vere keema – kui läheb venitamiseks, tuleb see sõna mängu, muudkui menetletakse ja menetletakse. Loodan, et kõik sujub. Kohvipaksu pealt vaadates võiks see juhtuda paari aasta pärast. Ehitame pool aastat, kuid bürokraatia ja paberimajandus võtab kordades rohkem aega.
