Sel aastal toimub esimest korda üle-eestiline veenädal, mis kestab 21.–28. märtsini. Tegemist on uue algatusega, mille eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu vee väärtusele ning tuua see teema inimestele lähemale.
Vallavalitsusse on jõudnud mitme vallakodaniku mure seoses ebakorrektse reovee käitlusega valla territooriumil. Tuletame käesolevas kirjatükis inimestele meelde vallas kehtivat Järva valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja, mis on vastu võetud 22.12.2022 volikogu määrusega nr 29.
Järva valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri kohaldub juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegelevad reovee kohtkäitlusega, osutavad või kasutavad purgimisteenust.
Ühiskanalisatsiooni puudumisel saab kohtkäitlussüsteemi lahendamiseks reovee tekitaja rajada lekkekindla kogumismahuti või rajada omapuhasti.
Reovee kogumisalata kompaktse asustusega aladel (näiteks külasüdamed vms), kus ei ole võimalik tagada heitvee immutuskoha nõuetekohast kaugust ümbruskonna puur- ja salvkaevudest ja kus on oht puurkaevude vee saastumiseks, tuleb reovesi koguda lekkekindlasse kogumismahutisse.
Kohtkäitlussüsteemi rajamisel tuleb kindlasti suhelda ka valla ametnikega, kes tulevad ja vaatavad vajadusel kohapeal olukorra üle, et välistada olukordi, kus tellitud kallite tööde tulemusel reostatakse omaenda või naabrite joogivett. „Paraku on Järva vallas seda juhtunud,“ ütles Järva vallavalitsuse keskkonna peaspetsialist Leiger Metsalu.
Reovee kohtkäitlussüsteemi kasutamise ja hoolduse eest vastutab selle omanik. Omanik peab tagama reovee kohtkäitlussüsteemi korrashoiu ja õigeaegse tühjendamise. Omapuhasti seisukorda peab kontrollima ja hooldustöid tegema vastavalt omapuhasti hooldusjuhendile, kuid mitte harvem kui üks kord kuue kuu jooksul majapidamistes, kus elatakse aasta ringi, ja üks kord aasta jooksul majapidamistes, mida kasutatakse periooditi. Kontrolli tulemused ja sooritatud hooldustööd tuleb kanda kirjalikus vormis peetavasse hoolduspäevikusse.
Kohtkäitlussüsteemi omanik on kohustatud viivitamatult teavitama Järva valla ametiasutust igast avariist ning võtma tarvitusele kõik meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks.
Reovett ja kuivkäimla sisu on lubatud purgida üksnes spetsiaalsetesse purgimiskohtadesse või vee-ettevõtja määratud kohta. Väljaspool spetsiaalseid purgimiskohti on reovee keskkonda juhtimine ning kuivkäimla sisu kompostimine, laialilaotamine või maasse kaevamine keelatud.
Purgimine tähendab, et kodus kokku kogutud reovesi, kuivkäimla sisu või korralise hoolduse käigus tühjendatav biopuhasti sisu viiakse vastava masinaga biopuhastisse, esmalt seal asuvasse eelmahutisse ehk purglasse, kustkohast see väiksete koguste kaupa biopuhastisse juhitakse. Biopuhastis toimuv protsess on elus protsess ja seetõttu ei tohi kogu paakauto sisu korraga biopuhastisse juhtida, sest suur kogus värsket reovett rikub toimiva elusprotsessi.
Ettevõtja, kes osutab purgimisteenust, on kohustatud väljastama kliendile arve, kus on toodud ettevõtja andmed, kohtkäitluskoha aadress, äraveetava reovee kogus ja kuupäev.
Täpset süsteemi kirjeldust ei peagi iga inimene teadma, aga teadma peab seda, et kodus ei tohi reovett ilma puhastamata loodusesse juhtida. „Keegi ei ole keelanud elada nii, nagu elati sada aastat tagasi, kui aianurgas oli kemmerg ja sauna pesuvesi lajatati heki alla ning silmapesuvesi viidi toast ämbriga välja,“ ütles Metsalu. „Aga kui sa paigaldad maja juurde aukudega tünni, nagu üheksakümnendatel tehti, kust vedelam osa maasse voolab ja kord aasta või paari tagant keegi ka paksemat kraami vähemaks tõmbab, siis see on tänapäeval keelatud tegevus. Kui kellelgi on veel kirjeldatud tünn maa sees, siis selle vahetamiseks on juba üle kümne aasta toetusmeede olnud, kus kinnistuomanik maksab ainult kolmandiku projekti hinnast.“
Kui varem oli valla territooriumil lubatud imbväljakuid ehitada, siis nüüd neid enam ehitada ei tohi, vald annab välja ehituslube ainult biopuhastitele. Põhjuseks veeseaduses viidatud kriteerium, et kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tohib reovett põhjavette juhtida pärast selle bioloogilist puhastamist. Järva valla territooriumil on valdavalt kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjavesi.
Kommentaar
Andreas Sapas
AS-i Järva Haldus juhatuse liige
Järva vallas ei vasta 99 protsenti kohtkäitlusseadmetest nõuetele. See on avalik saladus, et inimestel on pumbad mahutites ja solgivett pumbatakse põllule või metsa alla. Ühes külas on üle riigitee veetud voolik ja solki pumbatakse üle selle. Reovett tuleb käidelda!
Mitmeid aastaid tagasi võttis Järva vallavolikogu vastu reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja. Miks seda määrust ei täideta? Meil puudub tööriist järelevalveks. See on probleem kogu riigis – reovett ei käidelda õigesti.
Pakume purgimisteenust Järva-Jaani ja Koeru piirkonnas. Hind läheb kliendile kalliks, kui peame kaugemale sõitma – igas piirkonnas on oma vedaja. Siin on käputäis inimesi, kel on mahuti ja kes tellivad süstemaatiliselt fekaaliveo teenust. Nende juures, kes on saanud hajaasustusprogrammist toetust ja on rajanud biopuhasti, käime aastas vaid korra.
Mul on vahel inimestest kahju, kui neljaliikmeline pere paigaldab viietonnise kinnise mahuti – kuus peaks seda tühjendama paar-kolm korda, mis teeb rahaliselt 150 eurot reovee äraveo eest. Selle aseme et rajada biopuhasti: valla ja riigi poolt saad toetuse ning maksad aastas ainult korra selle tühjendamise eest. Nii hakataksegi pumpama reovett kuhugi kodu lähedale. See võib aga rikkuda oma kaevu vee.
Teine reaalsus on see, et oleme rajanud ühiskanalisatsiooni trasse, millega liitujaid pole. Näiteks rekonstrueerimise käigus rajati aastal 2017 Ahula–Seidla–Kaalepi kanalisatsioonitrass. See on kulukas. Veel eelmisel aastal oli trassiga liitunud klientide arv ümmargune null. Eelmisel aastal tuli esimene liituja, sel aastal soovib ka üks inimene liituda.
Foto: Veenädal käib täie hooga. 23. aprillil kõneles AS Järva Halduse juhataja Andreas Sapas Vikerraadios Kristo Eliase saates “Ökoskoop”, kuidas toimib ühes väikeses vee-ettevõttes joogivee tootmine ning reovee kanaliseerimine ja puhastamine. Neljapäeval, 26. aprillil kell 11 tutvub Koeru biopuhasti (pildil) tööga Koeru lasteaia Päikeseratas Võilillede rühm.
