16. juulil esietendus Kuremaa teatriaidas Piibe teatri muusikaline dokumentaaldraama „Luba mul kuulata”, mis jutustab Torma lähedalt pärit Aino Paju loo läbielamistest Vorkuta vangilaagris koos oma kaksikõe Helmiga. Etendust mängitakse Kukenoosi küünis (Albus) 2.–7. augustini. Näidendi alusmaterjalina on kasutatud Aino Paju tütre Imbi Paju raamatuid „Tõrjutud mälestused” ja „Kõige taga oli hirm”. Dramatiseeringu kirjutas ja lavastas Arlet Palmiste.
Kätte on jõudnud 1991. aasta ja Eesti on taas vabariik. Tütar ootab Emalt vastuseid mineviku jälgedest, mis on teda läbi elu saatnud, kuid Ema vaikib. Ema on kindel, et noortel ei ole vaja mineviku õudustest osa saada, vaid pigem laulu ja rõõmuga saabunud vabadust nautida. See on naeru ja laulude taha peidetud hirm inimest igal hetkel tabada võiva aluseta ülekohtu ees. Lavastus „Luba mul kuulata” on elurõõmus ja mõtlemapanev, tulevikku vaatav ja minevikku meenutav. Lugu jutustab vabaduse kaotamisest ja selle uuesti kätte võitmisest. „Mingis mõttes on „Luba mul kuulata” järg eelmisel suvel mängitud lavastusele „Viimane metsavend”. Need on lood inimsaatustest suure sõja järel. Kes varjasid end metsas, kes saadeti Siberisse,” selgitab lavastaja Arlet Palmiste.
Emana on lavastuse peaosas Elina Reinold. Tütrena astub esimest korda suurele teatrilavale Emma Lotta Kiviberg. Põnevaks teeb koosseisu fakt, et argielus on samuti tegemist ema ja tütrega. „Me oleme seda võimalust kaua oodanud. Me mängime laval ema ja tütart ja samas olemegi seda, kuigi näitlejana sa ei tohi mängida, vaid pead olema. See on põnev. Seal laval on olukordi, mis on sarnased päris elus toimunuga. Näiteks kui ema küsib tütrelt, kuhu ta läheb ja kas ta ikka peab minema või kas ta peab nii käituma. Ja tütar vastab, et peab küll minema, et ema ei tea midagi. See on päriselt ka nii olnud,” jagab Elina Reinold oma tundeid. Emma Lotta Kiviberg kommenteerib oma esimest ühist lavatööd koos ema Elinaga: „Väga hirmus. Vastutus on väga suur, kuid tunnen, et see hakkab lahtuma. Tekib hoopis omavaheline lavasoojus ja see on väga armas.”
„Kui olin kuulanud Siberi eestlaste laule, siis oli kohe selge, et peame need imekaunid meloodiad ka oma lavastusse integreerima. Liiatigi on Elina väga hea laulja ja Emma lausa supermuusik,” räägib Arlet Palmiste. Lavastusse on kaasatud ansambel, kus lisaks muusikajuht Emma Lotta Kivibergile teevad kaasa Maria Mänd (Heino Elleri muusikakooli pärimusmuusika eriala vilistlane; University of Gothenburg maailmamuusika/pärimusmuusika bakalaureus), Kertu Zahharov (Heino Elleri muusikakooli pärimusmuusika eriala vilistlane; Tartu ülikooli soome-ugri teaduste magister) ja Uku Zolgo (Heino Elleri muusikakooli pärimusmuusika eriala õpilane; üleriigilise pärimusmuusika võistumängimise Grand Prix).
„Siberi eestlaste lood on vene meloodiate mõjutustega, kuid ka meie kihelkondades levinud tekstitüvedega. Selline eriline ja ilus segu kahest kultuurist. Siberi eestlaste laulude hulgas on väga palju sügavaid ja kurbi tekste, sest elu oli seal keeruline, kõike pidi uuesti üles ehitama. Sa olid üksi võõra rahva seas, pere on maha jäänud või maha lastud või kadunud. Igatsus kodumaa järele on suur. Lauludes otsitakse vastuseid. Kuna meie lavastus pendeldab kahe maailma vahet, siis teiselt poolt kõlavad mõned uuemad rahvalikud laulud, mis kirjeldavad taasiseseisvumise aega ja meeleolusid,” tutvustab lavastuses kõlavate muusikapalade valikut muusikaline kujundaja ja ansamblijuht Emma Lotta Kiviberg.
Näitleja Elina Reinoldi perekonna liikmed on samuti Siberi õudusi näinud ja seepärast on tal kogu looga väga isiklik side. „See on tähtis, et me mäletaksime, mis ajaloos juhtus. Ma ei tea, kas see teeb meid targemaks, aga vähemalt oleme siis ehk vähem naiivsed. See lavastus annab lootust ja usku, et kui miski on lootusetult kehv, siis kõik saab muutuda ainult paremaks. Lisaks veel need rahvalikud laulud ja muusika, mis etenduses kõlavad. Muusika ühendab perekondi ja kogukondi. See tõstab meeleolu ja loob parema enesetunde. Tuleb tulla teatrisse, et näha helgust murevarjude taga. Sellest see lugu on,“ kirjeldab Reinold.
Valguskujundaja on Jaanus Tüli ja lavakujunduse loob Riina Vanhanen. Lavastust mängitakse juulis Kuremaal ja augustis Kukenoosi küünis Albus. Piletid on müügil platvormil Piletitasku.ee.
Galerii
