Kultuurimälestiste registris seisab numbri all 3984 Anton Hansen-Tammsaare monument. Viimase paikvaatluse on registri andmetel teinud 27.08.2026 Madis Mikkor, kes on märkinud mälestise seisundiks „hea“. Seda samba kõrgest east hoolimata – 30. augustil möödub ausamba avamisest 90 aastat.
Skulptor Fredi Sannamehe skulptuur valmis kirjanik A. H. Tammsaare 50. sünnipäeva tähistamiseks. Pronksbüst asub kõrgel graniitsambal, mis on võetud Seidlas asuvast ausammaste kivist. Sammas on kaunistatud reljeefidega, kus kujutatakse romaani „Tõde ja õigus“ episoode – Andrese Vargamäele saabumist koos Krõõdaga ning Indreku sookraavi kaevamist ja Pearuga leppimist. Tammsaare monumendi paigaldamiseks koguti korjandusega 1800 krooni.
See on esimene elavale eestlasele püstitatud mälestusmärk. „Tehtagu mis tahes, kui nad vähemalt mu enese rahule jätavad,“ on kirjanik Meriheina sõnad, öeldud Tammsaare 1917. aastal ilmunud jutustuses „Kärbes“. Meriheinaga sarnaselt käitus ka Tammsaare, kes ise ausamba avamisele ei tulnud, vaid saatis kohalviibijatele telegrammi.
Pidustused oli suurejoonelised. 1936. aastal 31. augusti Päevaleht kirjutab, et avamisest võttis osa 3000 inimest, kes olid kohale tulnud Tallinnast, Tapalt ja mujalt. Avakõne pidasid samba püstitamise komitee esimees J. Ruuse, prof. Gustav Suits jt. Ausamba avas Kaitsevägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner.
Maa Hääl: maarahva ajaleht, nr. 99, 31 august 1936 kirjutab: „Ülemjuhataja, ausambalt katet langetades, tähendas, et ta awab selle samba Tammsaare auks, kuid ühtlasi ka kogu Eesti kirjanike pere auks, kes juba praegu on teinud suure töö meie waimukultuuri alal. Ja olgu tulewiku mehed kohustatud ületama oma eelkäijaid. »
Hümni saatel langes kate ausambalt, paljastades kõrgel graniitalusel kirjaniku büsti, kes vaatab mõtlikult enda ette, toetades käega raamatuwirnale.
Pärast ülemjuhatajat kõneles prof. Gustaw Suits pikemalt Tammsaare loomingust ja selles peituvast vaimust, mille illustreerimiseks ta tõi ohtrasti näiteid Tammsaare laiaulatuslikust loomingust. Gustaw Suitsu tujuküllast kõnet katkestasid sagedased kiiduavaldused.
Aktust kaunistasid Paide meeskoori ja Järwa-Madise haridusseltsi segakoori laulud.“
Elu on ausammast räsinud, Metsavendade rünnakus Albu vallamajale 26. juulil 1941 sai pihta ka Tammsaare monument – kuulide ja miinikildude tabamusjälgi on hiljem lapitud.
Enne tähtsat päeva vajas uuendamist sillutis ausamba ümber. Cityman Construction OÜ võttis üles ja utiliseeris vanad paeplaadid ning asendas need uutega. Paekivi, millest plaadid valmistati, on murtud käsitsi Kunda külje alt Aru karjäärist. Töö maksis 9500 eurot, selle tellis Järva Teenused ja rahastati Järva valla eelarvest. Pildile jäid rekonstrueerimise tegevuskava koostanud Tiit Schvede, Järva Teenuste juht Kersti Paas ja piirkonnajuht Veiko Kurim.
Muinsuskaitseameti Järvamaa nõunik Madis Mikkor käis 27. augustil ausammast vaatamas ja jäi nähtuga rahule. „Võtsime ette 90 aasta tagused pildid. Kohalikud pered olid kohal, atmosfäär oli kogukondlik ja uhkete kõnedega,“ ütles Mikkor, kuid seadis osalejate arvu 3000 kahtluse alla. „Ühtegi fotot nii suurest rahvamassist polnud. Sinna poleks nii palju mahtunudki. Kuid tänane seis on toonase suurejoonelisuse tagasihoidlik vari. Ala on väike, kuid aed oli siis ümber, olid teerajakesed ja kujundatud lilleklumbid. Tänapäeval ei peagi kõike seda nõudma, ilus monument on meil olemas.“
Ausamba uus alus sai ilusa, sametise pinnatöötlusega paest, mis toob eriti hästi välja paes olevad fossiilid. „Arus on tsemenditehase karjäär, mille üks nurk on eraldatud käsitööpae jaoks. Kui tegelikult suhteliselt lähedal lõhatakse, siis me iial ei tea, mis seisus paas seal on. Vuugimaterjaliks sai katsetatud vuugitäidet CERESIT CE 43, milles puudub tsement – seda pole me varem kasutanud. Alus taastati lubimördiga. Tulemus näeb välja väga kena, olen väga rahul. Eks talved näita, kuidas see kõik vastu peab,“ ütles Mikkor.
30. augustil kl 12 tähistatakse Järva-Madisel valla- ja endise kohtumaja ees A. H. Tammsaare ausamba 90. aastapäeva.
Järva-Madise Wallamajas toimub koosviibimine. Peetakse kõnesid, ausambale asetatakse lilli ja tulijatele pakutakse kringlit ja kohvi.
Avatud on näitus „A.H.Tammsaare ausamba saamislugu“, mille koostas Malle Pau. Reelika Räim ja Siiri Kvell Vargamäe muuseumist räägivad teemal „Sada aastat romaani ja üheksakümmend aastat kogukonna hoitud mälupaika“.
