8. juulil peeti Müüsleris, Kilplaste kojas Järva valla 9. eakate kokkutulekut. Sel korral oli kokkutuleku korraldamine Peetri piirkonna käes, eestvedajaks Aili Vaasli ning korraldusega oli abiks Järva valla kultuurikeskus.

Vaasli andis teada, et 30. juuniks oli ennast registreerinud kokkutulekule 142 daami ja härrat. Seejärel võtsid Koeru eakate seltsingu Kanarbiku lauljad üles lauluviisi ning pidu kuulutati alanuks.

Järva valla abivallavanem Getter Klaas rõõmustas, et vaatamata vihmasele ilmale oli kohaletulnuid palju. „Täna on üheksas kord. See tähendab, et see on väga oluline traditsioon. Ja traditsioon ei püsi iseenesest. See püsib tänu teile, inimestele, kes te ikka ja jälle tulete, saate kokku ja tähistate,“ ütles Klaas. Tal endal on olnud rõõm toimetada koos Kareda piirkonna eakatega juba üle 10 aasta ning see on Klaasi jaoks olnud väga tore aeg.

„Täna ma ei vaata enda ees ainult ühe piirkonna eakaid, vaatan kogu valla rahvast. Kaardil võisid ju piirid muutuda, aga inimesed jäid samaks. Igal piirkonnal on oma lugu, oma inimesed, aga tegelikult meid kõiki ühendab üks ja sama asi: armastus oma kodukoha ja oma inimeste vastu. Öeldakse, et aastad annavad elule numbrid, aga inimesed annavad sellele sisu. Teie olete oma töö, teadmiste ja hoolimisega aidanud kujundada Järva valda just selliseks vallaks nagu see täna on. Tänane päev on tänu teile,“ lisas ta. Ning soovis, et igal ühel oleks kolm asja: inimene, kellega rõõmu jagada; põhjust igal hommikul rõõmsalt ärgata ja kohta, kus on hea olla ja alati hea tagasi tulla. „Ma loodan, et Järva vald on see koht, kus on hea olla,“ lisas ta.

Klaas tutvustas ka uut sotsiaalosakonna juhatajat Angela Saksingut.

Järva vallavolikogu esimees Jüri Ellram tervitas kõiki kohaletulnuid. „Me tulime siia heas usus ja lootuses, et me kohtume oma vanade sõpradega, saame teha käelist tegevust ja nautida seda koosolemise rõõmu,“ ütles Ellram.

Enne Müüslerisse jõudmist osales Ellram Eesti piimandusmuuseumis istutus- ja talgupäeval, et valmistuda 20. Piimapäevaks, mis toimub 14. juulil. Muuseumis ringi kõndides tundis ta rõõmu, et keegi ei pea täna heina loomadele tegema. „Te kujutage ette, kuidas see täna oleks välja näinud, vihmaga niidad, aga kuidas sa koristad,“ ütles ta ning lisas, et inimesed on varasematel aegadel väga palju tööd ja vaeva näinud. Ellram soovis, et kokkutulekul osalejad saaksid ka suve nautida. „Suvi on valguse aeg, suvi on soojuse aeg ja see on aeg, kui me kogume endasse energiat, et jälle see pikk sügis ja talv üle elada,“ lisas ta.

Seejärel jaguneti kolme gruppi. Ühes grupis toimus küünla kaunistamine, teine grupp võttis osa Kilplaste humoorikast retkest ning kolmas grupp suundus Müüsleri Saare seltsi näituste halli vaatama näitust „Vabaduse tee“. Iga tegevuse jaoks oli umbes 30 minutit ning siis toimusid vahetused. Nii said Aravete, Koigi, Järva-Jaani, Peetri, Imavere, Koeru ja Albu piirkonna daamid ja härrad sisukast pooleteisttunnisest kavast osa.

Kilplaste koja papsel Ülo Ormus palus tõsta käsi üles ning andis kolm valikut, millest sai valida vaid ühe. „Kui on valida, siis kes on kõige tähtsam? Kas kõige tähtsam on abikaasa?“

„Polegi teist,“ kostus mõnelt poolt.

„Kas kõige tähtsam on lapsed?“ päris papsel.

„Jaa“ kostus mitmelt poolt.

„Vale! Mis tähtsust sel on? Kõige tähtsam oled sa ise. Kui sind ennast ei ole, siis ei ole lastel ka sind. Nii et kõige tähtsam oled ise, hoolitsed enda eest ja siis vaatame lapsed ja meesterahvanässakas,“ ütles papsel.

Seejärel näitas Ormus ühte taime, selgus, et see on puju. „Kärbes ei kannata puju haisu,“ rääkis Ormus ning soovitas puju asetada kägaras vaasi või topsi sisse ning see panna ukse juurde kärbeste eemale peletamiseks.

Ormus käib palju metsas. Puukide vastu soovitas ta end küüslauguga kokku määrida. Purustad küüslaugu ja segad selle oliivõliga, tavalise õliga rääsub ära. Segu hoida külmkapis. „Tõmban saapad ja püksid kokku. Muidugi Tallinna linna ei maksa trammi minna. Aga looduses võib käia küll ja mitte üks puuk ei tule ligi,“ lisas ta.

Liiguti edasi siseruumidesse. Papsel näitas erilist kahvlit: „See on vegan kahvel,“ naljatas ta, et lihatoitude söömiseks peab olema teravate otstega kahvel, aga Kilplaste kahvel on ümmarguste otstega. „See on kolmekesti kaanimise kruus,“ tutvustas Ormus kolme sangaga kruusi. Põnevust pakkus ka poekott, mis käib kahest otsast lahti, mõlemal pool sangad.

Küünla kaunistamise õpituba viis läbi Kilplaste koja mapsel Helena Siiroja. Kõigepealt valiti omale valge toorik ning seejärel lõigati või rebiti paberilt välja looma, lille või liblika kujutis, mida küünlale kleepida.

„Võtate küünla kätte, liimiga tõmbate kokku selle küünla, siis panete pildi siia peale, siis selle sama liimise pintsliga tõmbate ülevalt alla õrnalt ja siis külgede peale niimoodi, et kõik need õhumullid tuleksid välja. Ja kindlasti vaadake, et need servad ka liimiseks jääksid, et pärast ei jää servad lipendama,“ ütles Siiroja ning lisas, et sama pilt tuleb kindlasti veel teist korda liimiga üle teha – pildi pealt poolt ka.

Pille Piigert Müüsleri Saare seltsist rääkis, et Müüsleri on ajalooliselt väga suure väärtusega koht. Seltsi näituste hallis külastati ajaloolist näitust Vabaduse tee“.

Meditsiini poole pealt olid kohal Kristi Aarelo ja Triin Haava. Toiduks söödi kilpjanka suppi ja kringlit. Naljajutte rääkis Imavere Imbi ehk Asta Mäeorg, esines Vabariigi pillimees Martin Arak ehk Kandle Oss ning tantsurõõmu tõid Peetri piirkonna rahvatantsurühm Naabriplikad.