28. augustil tähistas 30 tööjuubelit Järva Vallaraamatukogu Aravete raamatukoguhoidja Marve Kalamägi. „Nad (külla tulnud Järva Vallaraamatukogu raamatukoguhoidjad ja Jane Kiristaja Järvamaa Keskraamatukogust – toim) ütlesid mulle nii ilusaid sõnu, et mõtlesin – kellest nad küll räägivad,“ ütles Marve naeruselt.
Marvet tööjuubelil õnnitlenud Järva Vallavanema Toomas Tammiku sõnul on suur väärtus, kui ametit peetakse pikaajaliselt – ajaga tekib professionaalsus ja töö kvaliteet on parem.
Vastates küsimusele, kuidas ta üldse raamatukokku tööle sattus, alustas Marve kaugemalt. Tegelikult tahtis ta lapsena saada hoopis loomaarstiks. „Ma oleks praegu või sees. Loomad mulle meeldivad. Aga ma ei kannatanud, kui loomadel kõrvu augustati ja märke kõrva pandi,“ tunnistas ta.
Kui Marve läks 1. klassi, sai Kehra külaraamatukogust tema teine kodu. „Raamatukoguhoidjad Vaike ja Endla olid nagu teised emad, ma kannan neid südames. Ka koristaja-kütja, üks vanamemm, oli ääretult tore. Olime sõitjad-lapsed, ootasime raamatukogus bussi. Nii iga päev,“ meenutas ta. „Vaatasin tööraamatut, 1882 (teised raamatukoguhoidjad puhkevad naerma) – no muidugi 1982 oli esimene sissekanne. Andsin puhkust ja läksin siis Viljandi kultuurikooli raamatukogundust õppima. Pärast seda Väike-Maarjasse tööle. Kaks aastat töötasin seal, siis läksin mehele, kes oli Aravetelt pärit.“
Erialast tööd tuli siin kaua oodata, vahepeal sündis riburada kolm last, majand oli hingusele läinud. Lõpuks andis Aravete keskkooli direktor Vaido Kobrand talle tööd kooli raamatukogus. Koolis oli siis üle 400 õpilase. Miks inimesed siia nüüd ei koli? „Mina ise olen pärit sellisest pisikesest kohast, kust kõik läksid ära linna. Millalgi sõitsin sellest külast läbi, ma ei näinud minu kodumaja juurde enam teedki. Siia tahtsid noored varem tagasi tulla.“
Aravete raamatukogul on pakkuda mitu uudist: näiteks on raamatukogupäevade ajal oktoobris külla oodata Urmas Vadi. „Kooli poolt tuli vahva idee. „Nukitsamehe“ film saab 45, lapsed võiksid seda koos vaadata. Äkki saaks Iti ja Kusti siia kutsuda?“ arutles Marve.
Ka suvel oli lastele põnevaid tegevusi – koos Aravete kooli vilistlase Emma Tuisuga meelitati lapsi raamatukokku. Suveraamatukogus kord kuus käis 15–16 6–9-aastast last, noorematega oli kaasas ka kaks suuremat venda, kes olid tohutult toeks. „Esimene kord olime õues, staadionil, oli mängu ja harivaid tegevusi. Lapse kirjutasid ühe tähe juttu. Teine kord oli luuleline, ikka läbi mängu – kõik luuletasid, Viimane teema oli muinasjutt,“ meenutas Marve.
Lugemisharjumus tuleb kodunt, suhtumist lugemisse mõjutavad eakaaslased. „Mõni ütleb, et talle ei meeldi lugeda, aga ikka loeb. Ei saa öelda, et noorus on hukas, kui nad ei loe. Meil oma lapsepõlves polnudki midagi muud. Telekanaleid oli üks, sealt kord päevas lastesaade pool tundi, koolivaheajal mõni film. Praegu on ahvatlusi, mida teha, tohutult palju,“ arutles Marve. On ka lugerid ja audioraamatud. Kuid staažikad lugejad hindavad rohkem paberajalehti ja -raamatuid. Need lõhnavad eriliselt. Raamatukogus on eriline lõhn.
Järva Vallaraamatukogu direktor Eleri Kang andis teada, et vallaraamatukogu esitas Marve Kalamägi Eesti Raamatukoguhoidjate ühingu aasta lasteraamatukoguhoidja tiitlile. Nominendid kuulutatakse välja septembri keskpaigas, laureaat selgub jaanuaris.
