Järva maanaiste ühendus kirjutas taotluse Järva Arengu Partneritele, et saada Euroopa sotsiaalfondist toetust, millega suurendada sotsiaalset kaasatust piirkonnas. Miniprojekt „Eakate kaasamine omandama uusi teadmisi ja kogemusi: Mulgimaa paigad ja inimesed“ kestab 15. aprillist 20. augustini. Projekti koostas Järva maanaiste ühenduse juhatuse liige Sirje Laht.
Projekt on suunatud kogukonnale, et tutvustada Eesti eri maakondades elavate inimeste ettevõtmisi ja toimetusi, heita valgust nende tegevusele ja saavutustele. Mulgimaal kogetu ja nähtu avardab Järva maanaiste ühenduse liikmete maailmapilti, eriti kui kohatakse kohalikule keskkonnale omaseid tegevusi. Sellistes kokkusaamistes tekivad inimeste vahel sidemed, mis rikastavad.
Nii sõitis 15.–16. aprillil grupp Järva eakaid maanaisi külastama Mulgimaad. Kohaliku giidi Jaanika ehk Kirgliku Avastaja saatel astusid nad Pitsi villasse. See, et naised heegeldavad pitslinikuid, pole üllatav, kui aga äge rokkmuusikust meesterahvas lööb inimesed oma kunstitööga pahviks, on midagi erilist.
Neid meeldejäävaid kohti oli palju, parem vaatame, mida reisijad ise arvasid. Meeli Seepter oli tänulik imetoreda reisi korraldamise eest. „Ma nautisin kõike, torupilli Ants oma lugude ja kirega oli minu lemmik. Suurim üllataja oli Pitsi villa. Esimest korda nägin mõisa, kuhu sai hobustega sisse sõita. Parimat toitu pakuti Mäe kojas,“ ütles Seepter. Talle meeldis rahulik tempo ja giidi töö.
Anne Jullineni sõnul olid kõik kohad huvitavad ja igati vaatamist väärt, aga tema esikolmikusse kuulusid Pitsi villa, Torupillitalu ja Mäe koda. „Mind kõnetas reisile minnes kõige rohkem Õisu mõis, nüüd pärast poolt sajandit on see siis nähtud, kahju et sellises seisus. Reis oli äge, tore reisiseltskond ja giid Jaanika, söökidest ei tasu rääkidagi. Tõeline nauding. Küll Mulgimaal leidub ikka tublisid, toimekaid, hakkajaid, asjalikke, ettevõtlikke ja tegusaid inimesi,“ lisas Jullinen. Lilian Aaloe tõi välja ka kolm lemmikut: Pitsi villa, Õisu mõisa kolm energialehist ja Mäe koja.
„Giid üllatas meeldivalt – ma ei uskunud, et ta nii toreda reisi meile korraldab. Sihtkohad olid väga oskuslikult valitud, vahemaad tundusid nii minimaalsed, oleksime justkui ühe küla ümber tiirutanud, mitte läbi nelja kihelkonna sõitnud. Või oli neid viis? Inimesed olid igal pool ääretult sõbralikud ja imeliselt tegusad,“ lausus Aili Kirsimets. Kirsimetsale jäi silma, et keegi ei virisenud, et raha on vähe, kõik ajasid oma asja hingega just nagu need, kes on kümme aastat ilma igasuguse toetuseta tegutsenud. „Vot selle peale võiks meelde tuletada loosungit „Au tööle!“,“ lisas ta.
Kirsimets kiitis ka häid toite: korbid, liharullid ja muud toidud täitsid kõhtu hästi. „Viimases kohas (Mõnnaste meierei) oli Napoleoni tort nii õige maitsega, et sellist pole ammu saanud,“ ütles ta. Kirsimets oli väga rahul ka sellega, et külastati raamatukogusid.
Maret Oksa jaoks oli meeldejäävam hetk Torupilli talu ja Ants Taul oma muusikaga, see oli lihtsalt nii hea. „Giid oli väga tasemel, kõik kohad olid läbi mõeldud ja pakkusid ikka midagi uut ja huvitavat. Pitsi villa lõi ikka pahviks, imeilus,“ ütles Oks. Maitsvaim toit oli tema arvates Mäe kojas. Paik üllatas ka interjööriga. Sealne pererahvas oli väga armas. „Kaasa ostetud keeks viis keele all. Omatehtud leib oli samuti suurepärane,“ lisas Oks, kelle sõnul oli kõik nii paigas, et tal ei olnud probleemi oma jalgade pärast, kas jõuab ja suudab. Ka kiitis ta öömaja ning reisiseltskonda.
„Väga tore Mulgimaa reis oli, suur aitäh korraldajatele, kõik oli hästi sisustatud. Paigad, kus käisime, olid väga ilusad ja huvitavad. Seltskond oli tubli ja rõõmsameelne. Suur tänu toredale giidile,“ tõi välja Heili Kaljas.
