Kõikide omavalitsuste ülesanne on tagada igale oma lapsele lasteaiakoht. Kui kasvava rahvaarvuga omavalitsustes on sageli kohtade nappus vanema eelistatud lasteaias, kopsakad lasteaia kohatasud ja toidupäeva maksumused, siis Järva vallas on lapsele ja lapsevanemale lasteaia kättesaadavus igas valla lasteaias olemas ning kohatasu ja toidupäeva maksumus suuremate omavalitsustega võrreldes oluliselt soodsam.
Muudatused toetavad alushariduse kvaliteedi kasvu
Meil on kuus lasteaiateenust pakkuvat asutust kümnes eri õppekohas. Kui paar aastat tagasi sündis Järva vallas enam kui sada last aastas, siis viimasel kahel aastal on sündide arv vähenenud umbes 50 protsendi võrra. Sellel õppeaastal oli 550 lasteaiakohast täidetud 434. Lasteaiakohtade vajadus väheneb seitsme aasta jooksul umbes 350 lapseni. Kuigi rahvastik Järva vallas (nagu enamikes omavalitsustes) kahaneb, siis targalt juhitud ja aegsasti läbi mõeldud muudatused aitavad lasteaedade töö- ja õppekorraldust ümber kujundada alushariduse kvaliteeti kasvatades. Alustasime lasteaia juhtide, hoolekogude ja vallaametnike ühises meeskonnas vajalike muudatuste planeerimise ja korraldamisega juba eelmisel aastal.
Mis on muudatuste sisuks?
Muutunud on lasteaedade tööd reguleeriv alusharidusseadus ja riiklik õppekava. Laste arengut ja uudishimu peab toetama õppekorraldus, kus põhiliseks töövormiks on projektõpe. See võimaldab nüüdisaegset õpikäsitust rakendada juba lasteaias. Järva valla lasteaedade meeskondade võimestamiseks korraldasime augustis 2025 vajaliku koolituse Tallinna ülikooli õppejõu Kristina Lahe juhtimisel, lasteaedade juhtide eestvedamisel uuendatakse hiljemalt 31.augustiks lasteaedade õppekavad.
Õppekorralduse muudatused nõuavad lasteaia juhtidelt senisest koostöisema õppekorralduse kujundamist, lasteaia töötajate kompetentside kasvu ja selgemat rollide jaotust igas lasteaiarühmas. Kui 21 protsenti õpetajatest ei vasta praegu kvalifikatsioonile, siis lähitulevikus töötab igas rühmas kõrgharidusega juhtivõpetaja ja kaks abiõpetajat. See võimaldab töötajate palgataset kasvatada, et laste arengu eest vastutavate töötajate motivatsiooni hoida. Sel õppeaastal töötab sellise õppekorraldusega 28 lasteaiarühmast 12, uuel õppeaastal 20 rühma ning 2027/28. õppeaastaks töötavad kõik rühmad ühe juhtivõpetaja ja kahe abiõpetaja meeskondadena. Rühmades, kus õpivad suuremat tuge vajavad lapsed, on täiendavad abiõpetaja kohad (tänavu kaheksas rühmas). Töökorralduse muudatused tehakse kõikides lasteaedades vastavalt valla ja lasteaedade arengukavades sätestatule.
Vallavalitsuse ametnike ja lasteaiajuhtidega koostöös oleme korraldanud mitmeid arenguseminare, kus nii projektõppe kui ühe õpetaja ja kahe abiõpetaja süsteemi rakendamise kogemusi on jaganud erinevad omavalitsused. Tänavu kevadel käis meile oma kogemustest rääkimas Kose lasteaia juhataja.
Omavalitsused on toonud 1 + 2 süsteemi eelisena välja selle, et muudatus tagab jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi, sest igas rühmas tegelevad lastega vaid kvalifikatsioonile vastavad õpetajad, kõige intensiivsemal õppe- ja kasvatustöö perioodil on tagatud kattuva tööajaga kolme täiskasvanu olemasolu rühmas, sh on võimalus jagada lapsed õppetöö korraldamisel väiksematesse rühmadesse. Rühma õpetaja ja abiõpetajate töökorraldus on koostöisem ja töötasud konkurentsivõimelised.
Laste arengut toetavad jätkuvalt lasteaedade eripedagoogid ning õppekohtades, kus laste arv on väike, ostetakse vajadusel tugiteenus sisse. Rühmameeskondade töökorraldust võimestavad ka muusikaõpetajad, kes valdavalt kahel korral nädalas laste muusikalisi võimeid arendavad. Liikumisõpetuse korralduses saavad lasteaia juhid ise otsustada, kas liikumisõpetust korraldab eraldi liikumisõpetaja või on see iga rühmameeskonna vastutusel.
Õppekohtade arv järgmisel õppeaastal ei muutu, kuid on selge, et laste vähenedes on vajalik vähendada ka rühmade arvu. Kui sellel õppeaastal alustas Peetris kolme rühma asemel kaks, siis uuel õppeaastal on Vaol kahe rühma asemel ühe rühma jagu lapsi.
Võtmetegur on juhtimisvõimekuse kasv
Lasteaia juhid ja vallavalitsus on üks meeskond, kes koos muutuste juhtimisega tegelevad. Lasteaia juhid panustavad töötajatega arenguvestluste pidamisse ja nende koolitamisse.
Lasteaiajuhtide ja vallaametnike meeskond teeb koostööd ka Tartu ülikooli haridusteaduste instituudiga, et muudatuste protsess ette valmistada ja seda tulemuslikult rakendada. Eesmärk on, et lapse arenguks vajalikku keskkonda toetab kõrge motivatsiooniga ja pädev lasteaia meeskond.
Tähelepanu all on ka lasteaedade füüsilise õppekeskkonna parendamine. Kui eelmisel aastal avati Aravetel uus lasteaia õppehoone, siis tänavu uuendatakse Koeru ja Järva-Jaani lasteaedade mänguväljakud ning parandatakse Peetri lasteaia energiatõhusust. Julgeme olla realistid ja ausalt tunnistada, et laste arv on vähenenud ning kõiki lasteaia õppetaristuid ei ole tulevikus lasteaiakohtade tagamiseks vaja.
Osale alushariduse kasutuses olevale pinnale on vaja vallal leida muu otstarve, et hooned ei jääks tühjaks ja elanikel oleks tööd. Arengukavas 2022–2030 seatud siht „avalikud teenused on optimaalselt korraldatud, tagatud on avalike teenuste kättesaadavus igas valla piirkonnas“ on vallavalitsusele ja lasteaedade juhtidele täitmiseks. Nii saame kindlustada avalike teenuste kvaliteedi jätkusuutlikkuse oma vallakodanikele.
Kokkuvõtteks
Järva valla eesmärk on, et lasteaiakoht on tagatud igale lapsele ning hariduse kulud on proportsioonis teenuse tarbijate arvuga. Alushariduse ümberkorraldus tagab igale lapsele arengut toetava keskkonna ja lasteaiakoha kättesaadavuse igas valla piirkonnas ning koostöise, motiveeritud ja professionaalse lasteaia meeskonna.
Muudatuste ettevalmistus toimub lasteaia juhtide eestvedamisel ja valla ametnike toetusel, hoolekogu kaasates ning lastevanemaid aegsasti ette informeerides.
Järva vald väärtustab lastega peresid ja seisab hea selle eest, et laste arenguga seotud avalikud teenused oleks lastega peredele võimalikult soodsad. Näiteks:
- lasteaia kohatasu on Järva vallas 5% töötasu alammäärast, kuigi alusharidusseaduses on sätestatud see kuni 20% töötasu alammäärast;
- Järva vald katab vallaeelarvest enam kui poole lasteaia toidukulu päevamaksumusest (lapsevanema osa 2 eurot ja 10 senti, vallaeelarvest 3 eurot ja 40 senti, alusharidusseaduses on toidupäeva maksumuse vastutus vaid vanemal);
- vallavalitsus ja volikogu on ette valmistamas eelnõud, et uuest õppeaastast paljulapselistele peredele kohatasu veelgi soodsamaks muuta.
Imavere ja Koigi lasteaedade direktor Margit Reinpõld: Imaveres läks hoiurühm ja Koigis kogu lasteaed 1 + 2 süsteemile üle selle õppeaasta algusest. Meeskonnad on väga koostöised ja laste areng on igati toetatud.
Järvapesa lasteaia direktor Madli Põder: Et lasteaedade meeskonnad oleks koostöised ja keskenduksid lapse arengu toetamisele, oleme korraldanud ja korraldamas ka sellel suvel töötajate koostööseminare. Augusti lõpus toimub Aravete majas eesti keele instituudi toel kõikidele Järva valla lasteaedade rühmameeskondadele koolitus lõimitud aine ja keeleõppe ning õpioskuste teemal.
Koeru Lasteaia direktor Anu Kangur: Oleme uuendanud lasteaia õppekava. Arenguvestlused töötajatega on praegu lõpusirgel, seejärel saame alustada uueks õppeaastaks rühmameeskondade kujundamisega.
Järva vallavalitsuse liige, lasteaia lapsevanem Andreas Sapas: Minu laps õpib lasteaiarühmas, kus tema arengut toetab üks juhtivõpetaja ja kaks abiõpetajat. Olen korraldusega rahul, sest laps on õnnelik, töötajad on professionaalsed ja positiivsed ja lapse arengut igakülgselt toetavad.
Sõltumata mudelist 2 + 1 või 1 + 2 toimib see ainult siis, kui personal on tugev ja koostööks valmis.
