2026. aasta algusest võib kohata Facebookis senisest enam videoid, kus staaridena säravad lehmad. Põllumajandusettevõte Järva PM OÜ otsustas tuua enda tegemised nähtavale ja seda videotega, mis tutvustavad meelelahutuslikult nii ettevõtte ajalugu kui ka praeguseid toimetusi. „Sotsiaalmeedia põhieesmärk on, et inimesed oleksid meiega tuttavad,“ ütles Järva PM OÜ juhatuse liige Tõnis Jairus. „Näitame seda, mis meil oli eelmisel hooajal, näitame seda, mida teeme praegu. Meil on vahva fototeek, kus on väga vanad pildid,“ lisas Jairus.
Järva PM on teravilja- ja piimatootmisettevõte, mis sai alguse 1949. aastal asutatud Järva kolhoosist. Ettevõttel on ligi 3000 hektarit põllumaad ja üle 700 lehma. „Ja see arv kasvab iga päevaga,“ viitas Jairus lehmadele. Nende Facebooki kontol Järva PM on nüüd juba rohkem jälgijaid kui on farmis lehmi – 752. Aasta tagasi oli ettevõttel 540 lehma ja 2200 hektarit maad. Põllud paiknevad pigem kompaktselt, pikim ots on 20 kilomeetrit. Järva PM-i põllud jooksevad Koeru staadioni serva välja. Staadioni servast on näha töökojahoonet üle põllu ja sealt edasi tuleb farmikompleks.
Kuulsad lehmad
Järva PM-i Visusti farmis leidub nii mustavalge- kui ka punasevalgekirjuid lehmi. „Meil on üks Andre farmist pärit loom, kelle nimi on Lontkõrv, sest ta mängib oma kõrvadega, tal on kõrvad kogu aeg lontis,“ näitas Jairus ühte erilist lehma. Kõikidel lehmadel aga nime polegi, on number programmis, mis annab infot lehma kohta – millal poegis, millal liikus ühest aiast teise jne.
Lehmade lüpsmisel kasutatakse lüpsikaruselli. Lüpsikarusellis käivad lehmad kolm korda päevas. Töötajad töötavad 12-tunniste vahetustega, kus ühte vahetusse mahub 1,5 lüpsikorda. On ka neid lehmi, kes käivad lüpsil kord päevas. Keskmiselt annavad Järva PM lehmad 34 liitrit piima päevas, kuid on ka neid, kes annavad 50 või isegi 80 liitrit.
„Meil on selline leping sõlmitud, et päevas peame müüma vähemalt 15 tonni piima. Võime müüa ka rohkem. Lepingus on sees, et ostja on kohustatud meie toodetud piima ära ostma,“ selgitas Jairus.
Alles 2025. aasta oktoobris oli mahutavus 17 tonni piima, detsembris osteti kaks mahutit juurde, mis suurendas mahutavust 32 tonnini. Hetkel toodetakse 20–21 tonni päevas.
Laudad on ehitatud nii, et ühte gruppi mahub 130 looma, aga Järva PM-il on vähemalt esialgu eesmärk hoida ühes grupis 100 looma, et oleks rohkem ruumi nii magada kui ka süüa – see tagab lehmade parema heaolu.
Side kogukonnaga
Lisaks sotsiaalmeediale ollakse nähtaval ka teisel moel. 19. märtsil toimus üle-eestiline aktsioon „Põllumajandus ristteel“, et juhtida tähelepanu toidutootmise tulevikule. Järva PM otsustas tutvustada sel päeval oma tegemisi Koeru kogukonnale. Aleviku neljas kohas sai tutvuda põllutöömasinatega: traktoritega, sügavkobestiga, randaaliga, söödamiksriga, silovedamise autoga ja väetisekülvikutega. Tegemist oli väikese osaga kogu Järva PM-i tehnikast.
„Me tahame, et need inimesed, kes meil siin naabriks on, teaksid, mida me teeme, kuidas me teeme, oleksime rohkem seotud. Eesmärk on ka see, et saaksime tööle rohkem inimesi, kes siinsamas elavad,“ rääkis Jairus.
Jairus on Järva PM-is töötanud aasta aega. Tema vanavanaisa kodu oli Väinjärvel, tänaseks on sellest järel varemed. Jairus on sündinud ja kasvanud Pärnumaal (haldusreformi järgi Läänemaal). Koerus käib ta töö asjus, kuid soovib olla ka osa kogukonnast. Kogukonda aitab Jairuse sõnul sulanduda hea suhtlemisoskus ja ettevõtte tegevuste tutvustamine. 19. märtsil käisid põllutöömasinatega tutvumas lisaks täiskasvanutele ka lasteaia- ja koolilapsed. Hommikul külastas Jairus Koeru keskkoolis, kus õpilased avaldasid soovi farmi külastada ning oli ka neid, kes uurisid suvise töö võimalust. Lapsed küsisid, kuhu hernepõllud tulevad ja kas saab raksus käia. Arutleti taimekaitsevahendite üle, mis on ohutu ja mis mitte.
Maapoisist loomakasvatusjuhiks
„Ma olen maapoiss, loomad on olnud minu elus kogu aeg,“ ütles Jairus enda kohta. Pärast kooli lõppu soovis ta õppima minna metsandust, aga ei saanud sinna sisse. Teine valik oli loomakasvatus. Pärast bakalaureusekraadi omandamist hakkas Jairus kohe loomakasvatusjuhina tööle ning suundus peagi end magistriõppesse täiendama.
Juhirolli on Jairus kandnud ligi 11 aastat, Järva PM on nimekirjas neljas. Varasemalt on ta olnud loomakasvatusjuht Lääne-Virumaal Artiston Grupis, Sadala Piima tegevjuht, nõustaja rollis põllumajanduses. Ta on kogenud ka läbipõlemist ja taibanud, et talle meeldib olla pigem kogu tegemise sees, rakendada oma ideid ning kasvatada ettevõtet.
Jairuse sõnul on põllumajandus kümne aasta jooksul omajagu muutunud. Oluline on näha tervikpilti. „Seitse asja võivad olla ülihead, aga kui üks asi lülist ei kõlba mitte kuskile, on lõpptulemus ikkagi keskpärane. Kui parandada, peab kõiki asju koos parandama.“
Kogemusest olulisem on tahe
Järva PM-is töötab 34 inimest, sellest põllu poole peal on kuus, kuus teevad administratiivset tööd ja ülejäänud tegutsevad farmis. Farmis jätkub tööd aasta läbi. Põllutöö on hooajalisem, kuid Järva PM rakendas oma töötajaid sel aastal ka ehitustöödesse – taastatakse vanu hooneid, parandatakse lüpsilauda tingimusi.
Äriregistri andmetel on ettevõtte keskmine palk 2400 eurot.
„Töötajaid on vaja. Kui me korralikult palka ei maksa, siis me töötajaid ei saa,“ ütles Jairus.
Järva PM on arenev ettevõte, kus hinnatakse inimeste tagasisidet. Mõned mured saavad kiiresti lahendatud, mõned võtavad pisut kauem aega. „Me tahame, et oleksid head tingimused. Et inimestel oleks tööl käimiseks koht, kuhu nad tulevad hea meelega,“ ütles Jairus.
Praegu on ettevõttel kolm renditöötajat, aga eelistatud on pikaajaline püsiv töötajaskond. Kasvuprotsess on käimas, suveks oleks vaja juurde ühte või kahte kuivati operaatorit, sest juurde tuleb kaks kuivatit. „Tahet tööd teha,“ vastas Jairus küsimusele, mida ta töötajalt ootab. „Ma isegi eelistan neid, kellel ei ole varasemat kogemust. Õepoeg tuli hiljuti meie ettevõttesse tööle – tal ei ole varasemat põllumajanduskogemust, aga ta on täitsa tubli. Teised töötajad kiidavad ja ütlevad, et ta saab väga kiiresti asjadest aru. Tal ei ole selliseid halbu harjumusi, mida oleks vaja ümber koolitada,“ selgitas Jairus.
Suunaks paindlikud tööajad
Järva PM soovib hiljemalt viie aasta pärast alustada uue tootmisüksuse rajamisega või kui enam ei suuremaks kasvata, siis jaotada tegevusi ringi näiteks bränditoodete loomisega või erinevate projektidega. Efektiivsuse kasv on ka tore, aga kui töötajaid on väga vähe, võib see keeruline olla. „Ma pigem näeksin, et tulevikus on meil tööl rohkem inimesi, aga nad teevad ajaliselt vähem tööd. Et tööajad oleksid paindlikumad,“ ütles Jairus. Näiteks on inimesi, kes tahaksid käia tööl kaks päeva nädalas ja see võiks olla tulevikusuund. Oluline on ka see, et inimesed saaksid normaalselt puhata. „Tahaks, et inimestel oleks ka väljaspool tööd elu,“ lisas ta.
Jairus loodab, et uus põlvkond, kes peale kasvab, soovib põllumajanduses töötada. Järva PM-is on pigem noor kollektiiv. Põllu poole peal on keskmiseks vanuseks 35 eluaastat, loomakasvatuses 44.
