Iga kolme aasta tagant ootab pärimushuvilisi üks maiuspala: pärimuspidu Baltica. „Festival ei ole ainult Tallinnas, vaid ka maakondades. Sel aastal on kaks maakonnapidu: üks Sondas Ida-Virumaal ja teine meil Amblas,“ ütles MTÜ Ambla seltsi juhatuse liige Kai Kanarik, kes seisab Ambla peo korralduse eest. Baltical on oluline, et kõik oleks autentne – nii esitatav repertuaar kui ka riided, mida kantakse.
Baltica maapäevad toimuvad 4. juunil ja pealinnapäevad 5.–7. juunini. Rahvusvaheline festival toob Amblasse lisaks kohalikele folkloorigruppidele külalised välismaalt: Leedust, Tšehhist ja Aafrikast. „Nad on päeval maakonnas ja õhtul toimub ühine pidu Amblas,“ selgitas Kanarik, et välisgrupid külastavad peo eel maakonna eri paiku.
Traditsiooniliselt külastavad välisgrupid ka koole. Sel aastal saavad Aafrikast tulnud Komooridega (Mbeningoma-Comores) tutvuda Põhja-Järva kooli nii Aravete kui ka Albu õpilased. Komoorid tutvuvad Eesti kultuuriga ning tutvustavad oma riiki, kultuuri, tantsivad ja lauldavad.
4. juulil kell 17 kogunetakse aga Amblasse, kus kultuurimaja ümber on väike laadaala ja paar töötuba. Ametlikult saab pärimuspidu alguse kell 18 Ambla pargi lipuväljakul, kus avatakse ka mälestuspink, et väärtustada Ambla seltsiliikumist. „Seltsiliikumine Amblas on ligi 150 aastat vana. Teen väikese ajaloolise ülevaate Ambla seltsiliikumisest, kes on tähtsaimad figuurid ja mis seltsid on olnud,“ ütles Kanarik. Amblas toimuvat Baltica maapäeva veab eest MTÜ Ambla Selts.
Lipuväljakult liigutakse sujuvalt programmiga Ambla kirikusse ning sealt edasi külaplatsile, mis asub Ambla kultuurimaja taga. Kõik need kohad asuvad üksteisele lähedal ja see on hea võimalust tutvustada Amblat nii Eesti kui ka välismaa inimestele. Igas kohas on oma repertuaar, mis sobitatakse paigaga vastavaks. „Kirikusse sobib oma repertuaar ja lõkke äärde jällegi oma,“ lausus Kanarik.
Kirikus laulmise idee juured viivad kolme aasta tagusesse perioodi, kui Baltica maapäev toimus Vargamäel. Järgmise päeva hommikul matkasid välisgrupid Vargamäelt Järva-Madise kirikusse, kus külalised hakkasid spontaanselt laulma. „Ma sain sellest innustust, tahtsin, et sel aastal oleks see kavas,“ meenutas Kanarik võrratut kogemust.
Järva valla pärimusgruppidest osalevad Baltica maapäeval kultuuri- ja haridusselts Üksmüts, mis koondab enda alla mitmed folkloorigrupid Albu piirkonnast, Arhailised Mehed, Ambla Regilaulu Naised ning folgiklubi Imäveere. Kanariku sõnul on oodatud pärimusharrastajad kogu Järvamaalt: nii need, kes soovivad ise midagi teha, kui ka need, kes soovivad pealtvaatajana kaasa lüüa. Vaatama võivad tulla ka üksikisikud, pered, kõik pärimushuvilised. Kehva ilma korral poetakse programmiga peitu Ambla kultuurimaja saali.
Kanariku sõnul on tore, et Baltical saab näha välisgruppide esitusi, aga samavõrra on oluline näidata neile Eesti pärimust ja eluolu. „Amblas nad näevad ehedat päriselu, et meil ongi selline väike alevik, meil on siin üks pood ja üks bistroo ja kirik ja kultuurimaja ja park ja väikesed majad – see on ju nende jaoks kõik väga eksootiline,“ lisas ta.
Laadaala on avatud kella 20-ni ning seab rõhu just käsitööle – toidu pakkujaid sealt ei leia, kuid Amblas asuv toidukoht Kirsimari on avatud tavapärasest kauem. Kui on huvilisi, kes sooviksid Amblasse tulla oma käsitööd näitama või müüma, siis tasub Kanarikuga ühendust võtta: amblaselts.ee, amblaselts@gmail.com.
Baltica on 1987. aastal alguse saanud Eesti-Läti-Leedu suurim pärimuskultuurialane ühispidu, mis liigub igal aastal külakorda ühest Balti riigist teise. Esimene festival peeti 1987. aastal Leedus, teine 1988. aastal Lätis ja kolmas 1989. aastal Eestis. Festivali ideoloogia lähtub UNESCO folkloorikaitse prioriteetidest.
