10.–13. märtsini toimus Järva-Jaani koolis seostatud õppenädal teemal „Minu Järva-Jaani – ajalugu, loodus ja inimesed”. Nädala eesmärk oli uurida oma kodukohta erinevate õppeainete kaudu ning lõimida omavahel ajalugu, loodusõpetus, eesti keel, ühiskonnaõpetus, kunst, liikumine, ettevõtlus ja tehnoloogiaõpe. Õppetegevused toimusid tavapärasest erinevas vormis – praktiliste ülesannete, õppekäikude, kohtumiste ja koostööprojektide kaudu.

Nädala jooksul liikusid õpilased koolimajast ka väljapoole, et tutvuda oma kodukoha paikade, inimeste ja asutustega. Koolis käisid samuti mitmed külalised, kes tutvustasid oma tööd ja kogemusi ning rääkisid kogukonna elust.

Seostatud õppenädala tegevused algasid tegelikult juba nädal aega varem, 2. märtsil, kui kooli külastas valla meediaspetsialist Kristi Kirss. Ta rääkis 6.–9. klassi noortele oma igapäevatööst ja vajalikest töövahenditest, milleks on eelkõige arvuti, pildistamiseks ja salvestamiseks vajalik telefon ning auto. Samuti kirjeldas ta enda erinevaid tööülesandeid, tuues mitme seast välja nii info kogumise ja intervjuude tegemise artiklite jaoks kui ka sotsiaalmeediatöö.

Kohtumise üks põhieesmärke oli tutvuda sellega, kuidas pannakse kokku valla ajaleht ning millistest osadest ja teemadest see koosneb. Õpilased said selge ülevaate, et lehes tutvustatakse alati teemasid ja inimesi, kes millegi põnevaga silma paistavad, ning et ka õpilastel endil on võimalus ajalehes esindatud olla. Koolinoortele jäi enim meelde, et lehe teemad võivad küll veidi muutuda, kuid spordi osa on enamasti alati sees.

Õppenädala tegevused jätkusid 10. märtsi hommikul, kui algklasside õpilased suundusid koos endise õpetaja Anu Nurga ja tema koera Atsiga loodusmatkale avastama Järva-Jaani loodust ja selle eripära. Uuriti ka kohalikke loodusobjekte, millest jagus kõneainet veel koolimajjagi. Suuremate klasside õpilased jagati aga kahte suurde gruppi, nooremad õpilased suundusid vanade piltidega ajarännakule Järva-Jaani tänavatele ja vanemad kohtumisele Järva valla noorsootöökeskuse juhataja Aune Suve-Kütiga. Ta andis hea ülevaate ürituste planeerimisest ja projektide kirjutamisest. Õpilased said teada, millest tuleb alustada ürituste planeerimisel, millistele abistavatele küsimustele tasub alguses vastuseid otsida ning kuidas ja milliseid rolle jagada. Jaguneti klassiti gruppideks ning õpilased said päriselt neid ees ootavate ürituste planeerimist harjutada. Näiteks sai 8. klass teha ettevalmistusi 9. klassi tutipäevaks, mõeldes välja esialgse päevakava ja vahvad tegevused. Noorsootöökeskuse juhataja suunas neid mõtlema küsimustele ja eesmärkidele, millele nad ise varem ei olnud mõelnud, kuid mis ürituste toimimiseks olulised on.

Kohtumise lõpus rääkis Aune Suve-Kütt üle ka selle, et valla noorte omaalgatusprojektide tarbeks saab küsida toetust. Ta selgitas taotlusvormi nõudeid ning motiveeris noori tegudele, rõhudes sellele, et kui nad tahavad oma koolis või kodukohas midagi põnevat korda saata, peavad ise algatust näitama.

Need õpilased, kes sel hetkel ürituste planeerimisest osa ei saanud, rändasid aga vanade piltidega Järva-Jaani tänavatel. Nende jaoks algas päev põhjaliku sissejuhatuse ja kokkulepete seadmisega inglise keele klassis, kus õpetaja Mart Piiroja andis ülevaate eesolevast rännakust. Igast klassist valiti välja kaks õpilast, kellest üks luges kaarti ja teine postitas vajalikke pilte. Rännaku eesmärk oligi vanade piltide toel leida Järva-Jaanist üles see, mis on tänasel päeval selle asemel või vanemast ajast järele jäänud. Rännak õpetas noortele meeskonnatööd, ajaplaneerimist, orienteerumist Järva-Jaanis ning vajadusel ka probleemide lahendamist ja teistega arvestamist.

Õpilased rändasid veidi üle tunni aja ning said selle jooksul teada palju põnevat. Näiteks teavad nad nüüd, kus asus vanasti Puškini tänav või millist ajalugu kannavad endas hooned, millest nad iga päev mööda jalutavad. Samuti oskavad nad öelda, kus asus kunagi kinga-, kala- ja mänguasjapood või juuksur ja kust sai tuttavale telefoniga helistada.

Samad tegevused jätkusid ka 11. märtsil, aga seekord teiste gruppidega. Need, kes eelmisel päeval kohtusid noortejuhiga, läksid sel päeval ajarännakule. Algklasse ootasid ka sel päeval ees toredad külaskäigud ja lood. Külastati kirikut, kus soovijatel oli võimalus ka kirikutorni ronida ja sealt Järva-Jaani vaadet nautida. Põnevaid lugusid eluolust pajatas aktiivse ajalootunni raames Anne-Mai Jüriso ning koolis käisid külas ka Järva-Jaani päevakeskuse tegusad vanavanemad, kes jagasid õpilastele oma noorusaja mälestusi ja vahvaid seikasid.

12. märtsi hommikul suundus koolipere taas majast väljapoole. Algklasside õpilased külastasid kohalikke ettevõtteid: Arctic Finland House’i, E-Piima, Ilutuba, PuDu butiiki ja Metstaguse Agrot. Õpilased said selge ülevaate, millist tööd tehakse Järva-Jaanis ja selle ümbruses. Põhikooli noorte hommik möödus aga valla teeninduskeskuses. Paljude õpilaste jaoks oli külaskäik esmakordne ja seetõttu eriti huvitav. Valla Põhja piirkonna juht Veiko Kurim tegi õpilastele sisuka tuuri, tutvustades ruume, eri valdkondade inimesi ja edasisi suuri plaane Järva-Jaanis. Õpilased said tutvuda isegi abivallavanema päevagraafikuga, milles oli väga palju tegevusi ja olulisi kohtumisi. Kooli külastanud meediaspetsialisti kabineti tundsid nad ka nimepidi ära.

Kohtumise järel, koolipäeva lõpus, said põhikooli noored osa ka õpilaste psühholoogiliste baasvajaduste ja nende toetamise maailmakohvikust. 5.–9. klassi õpilased jagunesid segagruppidesse ning liikusid laudkonnast laudkonda, et arutleda oluliste teemade ja küsimuste üle. Teiste seas räägiti teemadel nagu “Kuidas saavad õpilased üksteise heaolu toetada?”, “Õpilaste võimalus ise otsustada”, “Õpetajate roll õpilaste heaolu toetamisel” ja “Kuuluvustunne koolis”. Õpilased jagasid avatult enda seisukohti ja panid olulisemad mõtted ka kirja. Segagrupid andsid võimaluse kuulda iga klassi mõtteid ja erinevaid vaatenurki. Tänaseks on maailmakohviku aruteludest tehtud ka põhjalik kokkuvõte, mida saab koolikoridori seintelt lugeda ja meelde tuletada.

Seostatud õppenädala viimane päev pühendati emakeelepäevale. Suuremad õpilased osalesid olulisemate kirjanike kohta tehtud viktoriinil ning väiksemad kohtusid kirjaniku Maarja Astoveriga. Mõlemad tegevused andsid sisukale nädalale toreda ja meeldejääva punkti.

Järva-Jaani kooli noored tänavad südamest oma koduvalda ja kogukonda toetuse eest ning on tänulikud, et meie inimesed ja ettevõtted rikastasid sel nädalal meid oma teadmiste ja kogemustega.

Artikli koostasid Järva-Jaani kooli 5.–9. klassi õpilased

Kommentaar

Maris Piiroja

Järva-Jaani kooli õppejuht

Järva-Jaani koolis on selliste õppenädalate korraldamine kujunenud traditsiooniks alates 2017/2018. õppeaastast – esimestel aastatel toimusid need kolm korda õppeaastas, viimastel aastatel aga 1–2 korda aastas. Nädalate eesmärk on arendada õpilaste üldpädevusi, lõimida eri õppeaineid ning aidata luua seoseid teadmiste ja valdkondade ning päris elu vahel. Samuti pööratakse tähelepanu loovuse arendamisele ehk oskusele rakendada varasemaid teadmisi uutes olukordades uudsel viisil, mitmekesistada tavapärast õppetööd ning suurendada õpilaste koostööoskusi.

Galerii