Aprilli lõpus sai Ülle Liiva teada, et varsti jõuavad Albu küla Männi väikekohta kuusetaimed – kokku 750 taime, mille ostis Järva vald. Liiva ütleb enda kohta, et ta pole aktivist. Lihtsalt mõned aastad tagasi, kui Männilt raiuti liiga palju puid, juhtis tema probleemile tähelepanu.
Mingem ajas tagasi. Männi haljasalal kasvas vana männi- ja kuusemets, puud olid suures osas üle kasvanud ja kortermajade läheduses ka ohtlikud. Et tagada ohutus ja vältida metsa hävimist, oli vaja teha raie. 2020. aasta oktoobris raius raieõiguse võitnud firma Järva valla kinnistutel Albu külas Männi haljasalal ülemäära palju puid. Sellega ei peetud kinni kokkuleppest, ettevõttele esitati kahjunõue koos leppetrahviga 4322,90 eurot, millega firma ka nõustus. Paar aastat tagasi istutati Männile ka männiistikuid, kuid kuna tegemist oli põuase aastaga, ei läinud paljud taimed kasvama.
Et maa-ala oli siiski üsna lage, oli aeg jätkata istutustöödega. Ülle Liiva kutsus 2. maiks kokku nii oma perekonna kui ka kohalikud. Kõige kaugemalt tuli Küllike Veede – jalgrattaga, labidas korvis, et anda oma panus. Kes soovib, leiab ka viisi.
„Mul on sinu üle eriti hea meel,“ ütles Ülle Liiva Küllike Veedele. „Eriti tubli, et sa tulid jalgrattaga kümne kilomeetri kauguselt,“ rõõmustas Liiva. Veel hommikul ei teadnud Veede, kas ta saab ka labida kaasa võtta. „Naabrinaine õpetas, et pane labidas rattakorvi ja vars õla peale,“ selgitas Veede, kuidas tal õnnestus jalgrattaga tulles ka labidas kaasa haarata – üks osa rattakorvis ja teine osa õla peal. Ja polnudki väga raske sõita.
Istutustalgud algasid kuuskede juurte kärpimisega. See on oluline, et istutades ei jääks kuuskede juured maapinnale, vaid oleksid ilusti mulla sees peidus. Kuuseistutusest võtsid osa Ülle Liiva, Rain Kleemann, Janek Aasa, Jaan Roos, Robin Kleemann, Marko Kleemann, Küllike Veede, Taivo Liiva ja Leiger Metsalu. Kõige noorim abiline oli aga kolmeaastane Martha Liiva.
Järva valla keskkonna peaspetsialist Leiger Metsalu näitas kätte, kuidas kuuski istutada. Taimedele tuleks jätta vaheks umbes 2,5–3 meetrit ehk kolm suuremat või neli väiksemat sammu. Mõõdulindiga mõõtmist ei tehtud, kuhu labidas läks, sinna läksid ka taimed. Mõnes kohas oli ees ka prügi, mida metsa alla ei tohiks paigutada: kile, klaas jne. Sinna ei saanud istutada. Mõni teine koht oli jälle liiga kivine ja labidas ei läinud läbi. Istutamisel tuli jälgida ka seda, et taim ei satuks mõne teeraja peale või teistele puudele liiga lähedale.
Kuidas puid ära tunda? Metsalu näitas mõnda taime. Vahtra tunneb ära selle järgi, et oksad on vastakuti. Tammepuul on veel eelmisest suvest vanu lehti külge jäänud. Pihlakal on omapärased nupsud. „Maitseb nagu martsipan,“ ütles Veede Liivale pihlakanupsu kohta. „Päriselt?“ uuris Liiva. „Proovi,“ utsitas Veede. „See küll martsipan ei ole,“ lausus Liiva, kui oli pihlakanupsu mekkinud. „Järelmaik,“ innustas Veede natuke ootama. „Okei, järelmaik on jah,“ märkas Liiva, et pihlakanupsud maitsevad tõesti nagu martsipan. Metsalu viitas, et kuuse- ja männivõrsed on samuti head, lisaks võib ka 1–2 sentimeetriseid kaselehti süüa – need annavad kevadel januga kosutust.
„Siin on kolm põhitõde. Esiteks peab istik õigele sügavusele saama. Teiseks ei tohi istutusauk lahti jääda. Ja kolmandaks ei tohi juured maa peale jääda,“ juhendas Metsalu kuuskede istutamist. Metsalu töötas 30 aastat keskkonnaametis metsanduse alal ning ka praegu tegeleb igapäevaselt metsa istutamisega.
Kõigepealt tuli labidaga teha T täht, siis kangutada lahtine osa üles, lükata taim sinna sisse ja tallata kõik kinni. Kinni tallamine oli oluline, et alla õhku ei jääks. Metsalu istutas ühe taime ning kutsus sikutama, tunda oli, kuidas kuusetaim oli tugevasti kinni. Seejärel tegi ta veel ühe näidisistutamise ning kutsus uuesti taime sikutama. See taim oli nõrgalt ning andis ka sikutusele järele. Hea ja halb näidis ees, asuti istutustööde kallale.
Kõige esimese puu pani kasvama Ülle Liiva kolmeaastane lapselaps Martha Liiva. „Too oma kuuseke siia. Pista siia alla, kuuse juured peavad ilusti siia alla jääma,“ õpetas Ülle Liiva lapselast. „Kas tuled trambid ise kinni,“ küsis ta. „Jaa,“ vastas Martha Liiva. „Tee jalgadega niimoodi. Vanaema pärast kontrollib üle,“ õpetas Ülle Liiva ja nii saigi üheskoos kuuseke kasvama pandud – teeraja serva, et oleks hea hiljem üles leida.
Ülle Liivale pole see esimene kord, kui ta puid istutab. Kaks aastat tagasi võtsid nad oma kodumetsast kaks hektarit puid maha ning istutasid asemele viis tuhat taime. „Nii et ma loodan, et mingid õiged töövõtted on olemas,“ viitas Liiva varasemale kogemusele.
Mõned tunnid tööd ja juba oligi 750 kuusetaime omale uue kodu leidnud.
Galerii
