24. veebruaril sai Koeru Konsumi (Järva Tarbijate Ühistu) vanemmüüja Anneli Klein Koeru kogukonna poolt suure tunnustuse. Kogukond tõstis esile Anneli särasilmsuse ja pühendunud töötegemise ning jagas tänukirja. „Minu jaoks oli see suur üllatus. Igapäevaselt olen ma see, kes ma kogu aeg olen. Saada tunnustus selle eest, kes sa oled, see oli väga-väga lahe. See tähendab seda, et mind on omaks võetud. Ma olen üks osa Koerust,“ rõõmustas ta. Väga oluline on tema jaoks ka olla eeskujuks oma lastele. „Ole see, kes sa oled ja sind märgataks.“ Anneli usub, et kui teha asju rõõmu ja kirega, siis see jääbki inimestele silma.
Anneli tunneb head meelt, et just müüjate töö on esile toodud. Tema sõnul on inimestel müüja tööst sageli vale arusaam. Lastele öeldakse, et kui sa kuskile tööle ei saa, siis müüjaks ikka. Tegelikult on see töö väga mitmekülgne ning pakub nii rõõmu kui väljakutseid.
„Me satume siia tööle armastusest selle kutse vastu,“ sõnas Anneli.
„Pikkades päevades on väga palju positiivset, saame niivõrd palju puhkepäevi nädala sees. Saame kõik ametiasutused läbi käia,“ tõi Anneli välja graafikuga töö plusse. Töö annab ka hea füüsilise koormuse. „Siin on nii palju jooksmist ja tegemist. Minu rekord on 46 000 sammu,“ ütles ta.
„Kui oled uude kohta tulnud, inimesi ei tunne, kus on koht, kus õpid inimesi tundma – pood,“ ütles Anneli. Lõuna-Eestist pärit Anneli saabus Järvamaale elama kakskümmend aastat tagasi. Anneli sai oma esimese sõbranna siitkandist just poes töötades. Kõik tema lähedased jäid Valgamaale ning tuli uues kohas end sisse seadma hakata. „Need inimesed, kes mind ümbritsevad, on saanud minu perekonnaks. Ma tahan neid kallistada hommikuti, kui nad tulevad poodi ja kui nad näevad, et ma toimetan seal puuviljaleti juures,“ ütles Anneli. Anneli sõnul leidub mitmeid inimesi, kes tahavad lihtsalt rääkida. Ja ta on olemas, et kuulata. Ta peab abivalmidust elementaarseks isikuomaduseks. „Me vajame kõik tegelikult seda varem või hiljem, kui meil ei ole lapsi kõrval, kes meid aitavad,“ ütles ta.
Esimene müüjatöö kogemus kaheksa-aastaselt
Anneli mäletab, kuidas lapsena kodukoha poes pandi kaupade vastuvõtmise päeval poed kinni. Üks hästi armas tädi Siina töötas Hummuli poes ning tutvustas väikesele lapsele müüjatööd. „Ma sain seal purke välja panna, koristada riiuleid. Teha esimesi katseid leti taga,“ meenutas Anneli. Ta oli siis kaheksa-üheksa aastane. „Arvelauaga arvestada, see on matemaatika lastele. Sest praegu on aparaadid, aga siis pidime ise peast teadma.“
Juba väiksena unistas Anneli müüjaametist. Teine variant oli minna arstiks. Pärast Valga keskkooli lõpetamist suundus Anneli Rakveresse sotsiaalpedagoogikat õppima. Ema soovitas kool ära lõpetada ja minna vallavalitsusse tööle. Anneli meeltes puhusid aga teised tuuled. Ta läks aastaks Saksamaale lapsehoidjaks. Ja kool jäi pooleli.
Saksamaalt naastes oli plaan kool lõpetada, aga elu tõi taas uued plaanid. „Kevad südames, armastus lõi pähe, jälle kool jäi pooleli,“ ütles Anneli. Ja jäigi pooleli ning tuli ära tööle minna. Alustas ta keldripoest, kust edasi suundus tööle puitu. Jäi lapseootele ja oli veidi aega kodune. Kui tütar sai 10kuuseks läks Anneli lauta tööle. „Minu ellu on kuulunud väga palju loomakasvatust. Emaga käisin kogu aeg laudas tööl,“ ütles ta. Juba 10-aastaselt tegi Anneli mitmeid töid laudas: võttis vasikaid vastu, lüpsis lehmi. Tegi maalapse töid.
27. aastaselt, pärast lapse isa siitilmast lahkumist, tegi noor naine suure elumuutuse. Laudas töötava kolleegi tütar elas Imaveres. Sealt levis Annelini teadmine, et Koerus vajatakse müüjat. Edasine töö viis Koeru aadressile Turu 3, kust Anneli sõnul on paljud oma müüja teekonda alustanud. Toimus järgmine saatuslik kohtumine. Töötanud kaks kuud leti taga tutvus ta oma poegade isaga. Anneli on töötanud ka Koeru Koneskos mitu aastat. „Sa ei saa seal inimestega suhelda. Miskit killukest jääb puudu,“ selgitas Anneli, miks ta Koneskost tagasi müüjatööle suundus.
Kolleegid nagu teine pere
Koeru Konsumis töötamisest möödub Annelil seitse aastat. „Ma olen siin poes teinud praktiliselt kõik tööd ära, välja arvatud juhataja töö. Olen olnud koristaja, puhkuseid asendanud. Teinud müüja tööd,“ ütles ta. COOP pakub oma personalile igakuiseid kursuseid. „Ei ole nii, et me tuleme poe uksest sisse ja teame kõike,“ ütles ta. Tuleb uuendustega kaasas käia, tutvuda uute toodetega. Poes tuleb ka ette, et vahel küsitakse soovitusi toodetele. Millist kreemi või šampooni kasutada. „Teatud juhtudel me teame täpselt sama palju, mis on teabe peale kirjutatud. Aga siiski on meil ka veinikoolitusi ja tootetutvustusi. Ehituse poole peal on samamoodi igasuguseid koolitusi. Siis küll tead rohkem,“ ütles Anneli.
Anneli sõnul on hea teenindaja tunnuseks hea suhtumine inimestesse – soov nende jaoks olemas olla. Samuti on oluline soovida teha füüsilist tööd. „Meil on väga palju tõstetöid,“ ütles ta. Igas töös võib ette tulla ka keerulisemaid olukordasid. Seaduste ja nõuete järgi alkoholijoobes isikutele kaupa ei tohi müüa. „Keeruliste klientide puhul tuleb säilitada sisemine rahu,“ ütles ta. Aga on ka pahatahtlikke kliente.
„Meil on meeskonnatöö. Ilma tugeva meeskonnata ei toimi mitte miski. Meeskond peab toimima nagu teine pere,“ ütles ta. Anneli rõõmustab, et teda on vastu võetud sellisena nagu ta on. Ja ta on leidnud omale teise pere.
Koeru Konsumis töötab seitsmeteist naist, aga on töötanud ka mehi. Anneli arvab, et mehed soovivad teha füüsilisemat tööd. Kuigi seda tuleb ka poes väga palju ette. Anneli kolleeg töötab ehituskaupade osakonnas ja tõstab 60 kilogrammiseid segukotte. Trenn ja töö üheskoos, sest kui tööpäev on näiteks kaksteist tundi pikk, siis ega õhtusel ajal enam trenni ei jõua.
Koeru Konsumisse satub nädalavahetuseti väga palju ka võõrast rahvast. Inimestel on siin maakodud. „Rahvas tuleb maale tagasi. Teavad, et siin on tore,“ ütles Anneli. Tema sõnul on Koerus olemas kõik eluks vajalik. Vabal ajal käib Anneli kirikuansamblis laulmas. „Tahan hirmsasti laulda. Laul on see, mis teeb hinge rõõmsaks.“ Talle meeldib väga ka küpsetamine. Anneli soovitab kodu ja töö lahus hoida. „Jäta tööle tulles oma mured esimese puu juurde ja lahkudes samamoodi.“
Märts on Eestis juba 22 aastat Hea Teeninduse Kuu ja sellel kuul pööratakse erilist tähelepanu teenindaja ameti väärtustamisele ja organisatsioonide poolt pakutavale heale teenindusele. Heateenindus.ee on alates 2004. aastast korraldanud “Parim Teenindaja” konkurssi, et tunnustada ja esile tõsta Eesti teeninduse tipptaset.
