4. juunil sai Amblast tõeline pärimusküla, kui toimus pärimuspeo Baltica maapäev. Kogu Ambla oli saanud kauni pidurüü ja sai kogeda möödunud aegade hõngu. Rahvariietes inimesi kohtas nii lipuväljakul, kultuurimajas, poes, söögikohas, kirikus kui ka külaplatsil. Sekka ka tänapäevastes rõivastes külalisi, kes tulid nautima head muusikat, tantsu ja laadamelu. „Kui me oleme Amblas teinud pärimusüritusi, siis on alati rahvas kohal,“ rõõmustas Ambla maapäeva eestvedaja Kai Kanarik.

Baltica on Eesti-Läti-Leedu suurim pärimuskultuurialane ühispidu, mis liigub igal aastal külakorda ühest Balti riigist teise. Balticat peeti juba 38. korda. 4. juunil toimusid maapäevad Sondas ja Amblas ning 5.–7. juunini olid pealinnapäevad. Esimest korda toimus maapäev Amblas, küll aga on maapäeva võõrustatud mujal Järva vallas ka varasemalt. Programmile andsid oma panuse mitmed Järva valla folkloorirühmad: peamiselt Põhja-Järva piirkonnast, aga ka Imaverest. Oli ka kaugemaid külalisi Tšehhist (folkloorirühm Kuzelovjan) ja Leedust (folkloorirühm Judlė).

Ambla kultuurimajas toimus salvi valmistamise töötuba, kus tutvuti rahvameditsiini väega. Läbiviijaks oli Jana Olesk Källomäe talust. Källomäe talu pakkus oma toodangut ka kultuurimaja ees laadaplatsil. „Väga raske on võluda inimesi laadale müüma tulema, kui nad ei tea, milline see müük saab olema. Kui aga kutsuda neid inimesi, kes on tuttavad, mõttes Järvamaa patrioodid või teevad neid asju siin kohapeal, siis nemad tulevad,“ tutvustas Kanarik laata. Sai soetada käsitöö- ja toidukraami ning tutvuda kohalike tegijatega. „Nii armas, et pisikesed üksiktegijad tulid samuti välja,“ rõõmustas Kanarik.

Et tegemist oli ka Eesti lipu päevaga, alustati õhtut Ambla pargis lipuväljakul. Eesti lipul ja Amblal on oma seos. Lipu laulu autor Enn Võrk veetis Amblas oma nooruspõlve. Tervitussõnad lausus autentse pärimuse eestvedaja Urmo Kütismaa, kes oli 6. juunil nomineeritud Eesti folkloorinõukogu pärimuskultuuri preemiale PÄKU. „Tema ajab väga konkreetselt autentset pärimusrida, see on küll nišiteema, aga ta teeb seda väga hästi,“ kiitis Kanarik.

Kütismaa eestvedamisel loodi Arhailised Mehed ja Ambla Regilaulu Naised. Kanarik arvab, et see on ka põhjus, miks Ambla inimesed on pärimuspeod omaks võtnud. Põnev on vaadata, kuidas oma inimesed laulavad. „Tulen kuulan ära, mis häält nad teevad ja siis on kõigil vau-efekt,“ ütles Kanarik. Ta lisas, et maapäev polnud ainult Ambla pidu, vaid oluline oli ka see, et sündmus toimus Järvamaal.

Lipuväljakul tutvustas Kanarik Ambla seltsiliikumist, mis on olnud oma 150-aastase ajaloo jooksul märkimisväärselt aktiivne ja mitmekülgne. Avati kaks au- ja mälestuspinki. Neist üks pühendati Ambla seltsiliikumisele ning teine Mihkel Kasele, kes oli üks seltsiliikumise teerajajaid Amblas, ning tema lapselapsele Elle Leesile, kes talletas ja hoidis Ambla ajalugu möödunud sajandi keerdkäikude ajal.

„Neli aastat tagasi oli siin ainult võsa,“ ütles Kütismaa Ambla pargi kohta. Kogukond on teinud ära suure töö, et luua siia ilus pargiala. Järgmise projektina püstitatakse Ambla parki suur latern. „Sinna sisse me laome vabadussõja mälestussamba leitud tükid. See latern hakkab jutustama 100-aastase Ambla vabadussõja mälestussamba lugu,“ ütles Kanarik.

Lipuväljakul ootas ka üllatus. Eesti rahvakultuuri keskus tänas Järva valla kultuurikeskuse piirkondlikku kultuurijuhti Õnnela Leesi. „Sa oled jätnud jälgi igale poole ja palju ka siia meile,“ ütles Eesti rahvakultuuri keskuse Järvamaa rahvakultuurispetsialist Annely Erm ning ulatas Leesile tänukirja suure panuse eest pärimuskultuuri hoidmisesse ja populariseerimisse ning kultuurielu korraldamisse Imaveres.

Õnnela Lees on Elle Leesi (sündides Kask) tütar. Kaskede suguvõsa nimel rääkis Õnnela Lees veidi oma suguvõsast. „Kõik, mis täna meis on, oleme saanud oma esivanematelt,“ viitas Lees, et suguvõsas peetakse lugu pärimusest ja kultuurist. Juba lapsed tunnevad, et peavad seda liini edasi kandma. Leeside esivanemad oskasid talletada ja hoida oma perekonna dokumente ning rääkisid mälestusi oma lastele. Nii on tugevad juured ajas edasi kandunud. Õnnela Lees veab eest Imavere folgiklubi Imäveere, mis osales ka Ambla maapäeval.

„Baltica on ainus Eesti autentne folkloorifestival. Meil ei ole siin tehnikat, meil ei ole siin autoriloomingut,“ ütles Kanarik. Nii ei kasutatud ka mikrofone ja esinemistel loodi tunne, et pealtvaatajad on osa programmist. Sai kaasa laulda ja tantsida. Ise osaleda.

Lipuväljakult suunduti Ambla kirikusse, mis on kesk-Eesti vanim pühakoda, pühendatud neitsi Maarjale. Ambla koguduse õpetaja Tõnu Linnasmäe tervitas kõiki lipupäeva puhul. Kõigepealt kõlas kirkus „Eesti lipu“ laul ning seejärel rahvakoraalid ja regilaulud. Palasid kandsid ette kultuuri- ja haridusselts Üksmüts, Imäveere, Ambla Regilaulu Naised, Arhailised Mehed ning Leedu ja Tšehhi folkloorirühmad. Ilma mikrofonita, autentselt, austades aastatetaguseid traditsioone.

„Ma olen väga rahul. Kirikukontsert oli väga meeliülendav,“ ütles Kanarik. Ta peab oluliseks, et kirikut kui pühakoda ja kihelkonnakeskust väärtustatakse. „See ei ole minu jaoks ainult pühapäevane koht, vaid ka neljapäeva õhtul võib seal olla väga ilus sündmus, mis toob inimesed kokku,“ lisas ta.

Kirikust suunduti edasi Ambla külaplatsile. Nii lähemad kui ka kaugemad külalised nägid, kuidas Eesti väikeses kohas elatakse. „Me peaks väga uhked olema,“ ütles Kanarik.

Pärimuspidu Baltica maapäeva Amblas korraldas MTÜ Ambla Selts.