„Minu roll abivallavanemana on olla eelkõige inimestele olemas. Pehme poole juhtimine tähendab mulle seda, et vallavalitsus ei ole kauge ametiasutus, vaid partner ja toetaja. Tahan, et inimesed julgeksid minu poole pöörduda, oma mõtteid ja muresid jagada ning tunda, et neid kuulatakse ja võetakse tõsiselt,“ ütles 1. jaanuarist Järva valla ühe abivallavanema rolli kandev Getter Klaas. Klaasi ülesanne on hoida hariduse, kultuuri, noorsootöö, sotsiaalvaldkonna ja kogukondade tervikpilti. „Need valdkonnad on omavahel tihedalt seotud ja puudutavad inimeste igapäevaelu kõige vahetumalt. Oluline on, et otsused ei sünniks eraldi saarekestel, vaid arvestaksid inimeste tegelikke vajadusi,“ lisas Klaas.
Klaasil on kogemus enamikes valdkondades, mis on tema vastutusalaks. Ta on olnud noortejuht Peetri noortetoas, töötanud raamatukogus ja rahvamajas ning olnud Peetri kooli ja lasteaia juht. Eelmisel aastal oli ta õpetaja. „Sotsiaalvaldkond on mulle küll kõige uuem, kuid ka sellega olen elu jooksul kokku puutunud. Usun, et praktiline kogemus aitab paremini inimesi ja olukordi mõista,“ sõnas ta.
Ka kohalikus omavalitsuses töötamine pole Klaasile võõras. Kareda valla ajal töötas ta vallavalitsuses sekretärina, kus puutus avatud kontoris kokku kõikide teemadega, mis ühes väikses vallas ette võivad tulla. „Inimesed astusid lihtsalt uksest sisse ja ootasid vastuseid või abi – see oli ühtaegu põnev ja keeruline,“ meenutas ta. Klaas on kuulunud Järva vallavolikokku alates valla loomisest 2017. aastal ning peab seda aega väga õpetlikuks.
„Mul on olnud suur õnn töötada koos väga toetavate ja heade inimestega. Olen õppinud, et tark ei torma ja oskab kuulata kõiki osapooli,“ lisas ta.
Põline Järva valla elanik
Kolme lapse ema Getter Klaas on kogu elu elanud Peetris, kuigi praegu on tema ametlik elukoht kõrvalkülas Ämbras. „Peetri on mulle siiski kodu kõige otsesemas mõttes. Mulle meeldib, et minu ümber on oma inimesed ja tuttav keskkond. Väga oluline on ka see, et mu lapsed saavad jala kooli minna ning pärast koolipäeva näiteks talvel kelgumäel käia. Järva vallas on hea elada, sest siin on enamjaolt kõik eluks vajalik olemas. Siin on rahulik ja turvaline ning meid ümbritseb kaunis loodus. See on koht, kus elu kulgeb rahulikus tempos,“ ütles Klaas.
Pärast põhikooli läks Klaas Paidesse kutsekooli, kus lõpetas väga heade tulemustega laomajanduse-ärikorralduse eriala. Edasi suundus ta õppima Tallinna tehnikaülikooli Tallinna kolledžisse rahvusvahelist majandust ja ärikorraldust (äriõigus). „Siis sattusin Peetri kooli tööle ja mõtlesin, et haridusvaldkond on väga põnev ning õppisin magistriõppes informaatikaõpetajaks ja haridustehnoloogiks,” ütles Klaas.
“Õppimine on olnud minu jaoks alati loomulik osa elust.”
Ülikooli ajal veetis Klaas palju aega Tallinnas ning sai aru, et linnatempo on tema jaoks liiga kiire. „Maal meeldib mulle see, et saan olla oma mõtetega. Need väikesed hetked loovadki hea elu – suvehommikul hommikumantlis kohvitassiga õue minna, paljajalu peenrast maasikaid süüa või teha soovi korral kõik õhtusöögid grillil. See lihtsus ja vabadus on minu jaoks väga väärtuslik,“ lausus ta.
Kuigi maal on tore, on siin ka omad väljakutsed. Suurimaks väljakutseks peab Klaas transporti. Laste tantsutrennid toimuvad Paides, kus õpib ka tema vanem tütar, nii et aeg-ajalt tuleb ka see logistika ära lahendada. Kodukohas pole kõiki võimalusi kohapeal olemas. „See on maaelu reaalsus – alati ei saa kõike, mida tahaks, kuid tuleb teha parim nendest võimalustest, mis on.“
Igaüks saab kodukohta panustada
Klaas peab oluliseks panustada kodukoha arengusse ning usub, et igaüks saab ühel või teisel moel oma kodukohta panustada. Piisab ka väikestest asjadest – kui näed prügi maas, korja see üles, osale kohalikel üritustel või tule heakorratalgutele.
„Minult küsitakse vahel, miks ma teen asju, mis ei ole ainult mulle endale, vaid kogu külale. Minu jaoks on see loomulik. Kui tundsin, et Peetris on puudu mängu- ja spordivõimalused, kirjutasin virgestusala projekti. See lahendas ka lasteaia kehva mänguväljaku probleemi ning on nüüd paik, kus suvel kohtuvad lapsed ja pered,“ lausus Klaas.
Eelmisel aastal sai Klaasi eestvedamisel valmis Peetri kogukonnamaja, mis sündis armastusest vana kolhoosikontorihoone vastu. „See seisis kaua tühjana ja tundus vale lasta sellel laguneda,“ mõtiskles Klaas. Nüüd on kogukonnamajas mängutuba, eakate ruumid, jõusaal ning kogukonnaköök ja peagi lisandub sinna veel tegevusi. Klaas ei tee asju üksinda, vaid ta saab tuge meeskonnast. Head meelt teeb see, et paljud inimesed panustavad ilma, et seda peaks neilt küsima. Kogukonnamaja ehitamine pole kohustus, vaid rõõm.
„See paneb silma särama, kui midagi jälle edasi liigub,“ ütles Klaas.
Klaas naudib kõiki tegemisi, mis ta ette võtab või kuhu teda kaasatakse. Ka osa vabast ajast pühendab ta kogukonda panustamisele. Kui aga tekivad hetked endale, siis meeldib talle raamatut lugeda, mida küll viimasel ajal on tulnud harvem ette. „Praegu lepin sellega, et lapsed loevad mulle õhtuti enda raamatuid ette, see on tore.“ Samuti meeldib Klaasile koos sõbrannaga kokata – kunagi oli neil väike kokaklubi, mis ehk ühel hetkel taas ellu ärkab. Ta ei ütle ära ka toredatest reisidest ning peab oluliseks ühise aja leidmist sõpradega, et maailma asjadest lobiseda ja südamest naerda.
