2. oktoobril 2025 toimus Koigi mõisas vanemaealiste teabepäev, kus ettekandega „Vanemaealised nüüdisaegses ühiskonnas“ esines Tallinna ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur ja Haapsalu kolledži sotsiaalgerontoloogia lektor Tiina Tambaum. Toimus projekti „Koolitussari Järva valla vanemaealistele“ esimene kohtumine.
Tambaum rääkis põlvkondadevahelisest suhtlemisest, võrdles vanemaealiste osakaalu rahvastikus nii maailmas kui ka Eestis ning tõi välja, kuidas vananeda tervislikult. Kõik riigid on teel, kus vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb ja laste arv väheneb. Eesti on vananemise mõttes riikide eesotsas, paiknedes 14. kohal. Eestis algas vanemaealiste osakaalu suurenemine juba 19. sajandi lõpus. Kõige rohkem vanemaealisi on Jaapanis. Jaapanis on iga kuni viieaastase lapse kohta viis üle 65-aastast inimest, Eestis on see suhe üks kolmele.
Tambaum soovitas koolis õpetada vananemist reaalse kogemuse ehk põlvkondadevahelise koostöö ja ettevõtmiste kaudu, mida lapsed ja vanemad inimesed saaksid koos teha. „Selle abil lapsed õpivad, kes on vanem inimene ja mis on vananemine, ilma et te sellest otse räägiksite,“ ütles ta. Tambaum julgustas katsetama ja tegema midagi koos lastega. Erinevustest ei pea rääkima, aga erinevusi saab näidata, kui teha midagi koos. „See ongi tänase jutu põhiline sõnum, et algatage kas oma kodus oma isiklike lastega või siis koolis koos kohalike lastega ühiseid tegevusi,“ lisas ta.
On uuritud riike, kus on kõige rohkem saja-aastaseid, ja uuringutest on joonistunud välja ühine muster: pika eluea saladus on tasakaalustatud toitumine, kvaliteetne uni ja suhtlemine, aga kõige rohkem liikumine. Ka lugemine ja ristsõnade lahendamine on head tegevused, aga nad ei avalda sellist mõju nagu liikumine.
„See on ainus inimtegevus, millel on võime parandada kahjustunud ajurakke,“ ütles Tambaum. Liikumine on tegevus, mida ei tohi ära jätta.
Inimene on sotsiaalne olend, kes vajab suhtlemist. Ja kuigi eestlasi peetakse kinniseks rahvaks, siis ka eestlane vajab suhtlemist. Tambaumi sõnul on meil probleeme üksindusega. „Suhtlemine on raske ja energiat võttev, aga see on ka energiat andev,“ ütles ta. Oluline on hoida häid suhteid oma lähedastega, aga panustama peab ka kogukonda. „Ole vajalik seal, kus sa elad, selles geograafilises punktis nende inimeste jaoks,“ ütles Tambaum. Ole vajalik oma küla lastele, ole vajalik naabritele.
Vananemise võib jagada kaheks. Lisaks ühiskonna vananemisele saame rääkida ka individuaalsest vananemisest. „Sellist numbrilist vanust ei ole,“ ütles Tambaum. Teatud muutused toimuvad kõigiga ning on olemas ka individuaalsed muutused. Ja muutuste tempo on igal inimesel erinev.
„Vananemine on väga individuaalne protsess,“ lausus ta.
Vanemaealiste seas on levinud kuulmise ja nägemisega seotud terviseprobleemid, aga on ka inimesi, kes kõrges eas näevad prillideta ja kuulevad hästi. Probleemid mäluga ja jõudluse vähenemine toimub aga igaühega. „Mitte kogumälu, vaid mälu ühe osa ehk lühimälu funktsioon väheneb ja halveneb normaalsel vananemisel – see toimub kõikidega,“ selgitas Tambaum. Kui spordis arvestatakse juba ammu eri vanuseklassidega ja jõudluse erinevustega, siis teistes eluvaldkondades pole selle peale veel tuldud. Vanemas eas ei taastu jõureservid nii kiiresti kui nooremana. Samuti väheneb vanemas eas reaktsioonikiirus ning tähelepanu jagamise võime.
