Järva valla lasteaedade meeskonnad osalesid nelja päeva pikkusel koolitusel lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK) teemadel. Koolitus toimus Järvapesa lasteaia Aravete õppehoones ning koosnes kahest moodulist: esimene koolitus toimus 13. ja 14. augustil ning teine 17. ja 18. septembril. Koolitajad olid õpetajad ja professionaalsed praktikud Kai Tammik ja Christina Lään (Soe Süda OÜ). Koolitus toimus Järva valla ja Keelesammu koostöös.
„Keelesammu koolitajad on väga tänulikud Järva vallale ja Aravete lasteaiale, et LAK-õppe põhimõtete koolitus sujus kenasti. Koolitajad andsid tagasisideks, et osalejad eri asutustest olid koostöised, mõtlesid kaasa, tegid nalja ning viibisid hingega sisu juures. Mina korraldajana olen väga tänulik Piret Sapile ja Aravete lasteaia kollektiivile. Koolitajad lisasid, et nii hästi, nagu neid siin vastu võeti, ei ole neid alati vastu võetud, nende eest hoolitsetud, kohvi ja kringlit pakutud,“ ütles Keelesammu vanemprojektijuht Anne Roos.
Koolitusel osales 20 inimest. Lõppkokkuvõttes valmisid asutuste meeskondadel projektiplaanid või tutvustati teistele juba olemasolevaid projekte. Väga oluline oli, et toimus ülevallaline õpetajalt õpetajale õpe. Tagasiside osalejatelt oli positiivne, omandati uusi teadmisi ja oskusi ning tutvuti teiste lasteaedade inimestega.
„Sellist tunnet üldse ei tekkinud, et oleme omavahel võõrad. Tundus, nagu me oleksime 20 aastat koos töötanud. Meid püüti kokku panna ja see õnnestus koolitajatel väga hästi,“ kiitis Järvapesa lasteaia Albu maja õpetaja Marge Mikson. Talle meeldis, et koolitus aitas õpetajal iseennast avada, toetada kolleegi enda kõrval ja saada tuttavaks teiste Järva valla õpetajatega.
„Hästi praktilisi ja häid mõtteid andev koolitus, kuidas teha tundi väga lihtsate võtetega huvitavamaks,“ rääkis Mikson. Anti ka uusi suuniseid, kuidas saab digivahenditega tunde rikastada. Näiteks laule luua. Mikson on töötanud pedagoogina pea 40 aastat ning ka tema sai teada üht-teist uut ja huvitavat.
Iga laps on oluline ja tähtis on kõikide lasteni jõuda, näiteks julgustada tagasihoidlikumat last rääkima. Samuti pöörati tähelepanu, kuidas toetada lapsi, kelle kodune keel ei ole eesti keel. „Kui meil on rühmas lapsed, kelle kodune keel ei ole eesti keel, siis kuidas neid niimoodi õppetöösse integreerida, et neil läheks kohe väga hästi ja nad ei tunneks, et on muukeelses keskkonnas,“ selgitas Mikson. Muukeelsed lapsed õpivad keele kiiresti selgeks, aga oluline on neid toetada.
Programmi kaasrahastab Haridus- ja Teadusministeerium ja Euroopa Liit. Lisainfo Keelesammu koolituste kohta: https://eki.ee/keeleope/koolitused/lak-oppe-koolitused-seminarid/
Galerii
