Juba 29. korda tunnustab vabariigi president koos kodukaunistamise ühendusega Eesti kauneimaid kodusid ning kohti. Kõik maakonnad ja neli suurlinna said valida välja oma parimad, kes pääsevad üleriiklikule mõõduvõtule. Kui mullu oli Järvamaal nominente kuus, siis tänavu ainult neli ning mitte ükski neist polnud kodumaja.
Konkurss «Eesti kaunis kodu» tõstab igal aastal esile paiku, mille loomiseks, aga ka hoidmiseks on nähtud kõvasti hoolt ja vaeva. Tunnustusi jagatakse võimalikult erinevatele maastikele ja kooslustele – näiteks parimale tervisespordirajatisele, tööstusmaastikule, kortermajale, muinsuskaitseobjektile ja energiasäästlikule kaunile kodule.
Kuni 26. juunini said 15 maakonda lisaks Tallinnale, Pärnule, Tartule ja Narvale esitada enda kolm ilusaimat kohta. Järvamaal said kauneid kodusid välja käia eraisikud, ettevõtted, ühingud ja omavalitsused 14. juunini. Nominentide seast valis esikolmiku välja sihtasutus Järvamaa moodustatud hindamiskomisjon.
Seekord esitati Järvamaal vaid neli auhinnakandidaati, mille seas polnud ühtegi koduelamut. Sihtasutus Järvamaa juhatuse liige Pipi-Liis Siemann ütles, et nominente on iga aastaga jäänud vähemaks, kuid kodumajade täielik puudumine tuli komisjonile üllatusena.
Nappusest hoolimata, pidas komisjon kõiki tänavusi nominente tiitli vääriliseks. «Nad kõik on väga tublisti tööd teinud. Mitte ainult funktsionaalsust, aga ka koha ilu silmas pidades,» selgitas Siemann.
Järvamaa kauni kodu tunnustuse said sel aastal kolm ühiskondlikku ja tööstuslikku objekti: Järvapesa lasteaia Aravete õppehoone Mesimumm, põllumeeste ühistu KEVILI Mäo viljaterminal ja tajuaed Türi tehisjärve kaldal.
Järva vallas asuva Järvapesa lasteaia Aravete õppehoone Mesimumm (arhitekt Toivo Tammik arhitektuuribüroost Ansambel AB, ehitas Tartu ehitus AS) avati läinud aasta 29. augustil. Vana, samal kohal asunud 1980. aastal avatud lasteaeda jäid meenutama vaid metallist aiaväravad.
Uus hoone on mõeldud neljale rühmale. Vanas, 1980. aastal avatud hoones oli rühmi 11. Kui uues hoones on pinda 1162,9 ruutmeetrit, siis koos õuelaga on nüüd laste päralt 1,1 hektarit. Õueala on seega Järvapesa lasteaia direktori Madli Põdra sõnul üks suuremaid, mida ta teab.
Lasteaeda on oodatud mudilased alates pooleteisest eluaastast. Kõige tillemad Lepatriinude rühmast mängivad oma mänguaias.
Õuealal on oma lipuväljak ja looklevad teed, kus mudilased saavad rattasõitu harjutada. Ainus, mis veel lasteaia direktori sõnul puudu on, on teemärgistus.
Mesimummi õuealal meenub vägisi Ernst Enno luuletus «Koduigatsus»:
Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad,
tuul mängib lillelõhnaga…
See on tõepoolest nii – kogu õueala on mässitud magusasse lõhna, mis, tõsi küll, võib ka mesimumme ligi meelitada. Ent need platsid, kus lapsed päriselt liiguvad, on niidetud ja atraktsioonide ümbrused kaetud ümarate kummiplatsidega.
Mõnus istumisnurgake on eriti populaarne lastevanemate seas. Niinimetatud kärje-kujulised lillekastid kinkisid nad avamisel lasteaiale ise.
Mängumaast veidi eemal on ka huviaed: kasvuhoones sirguvad kurgid, mustikatel ja sõstardel on küljes marjakobarad ja perepuul (kõik istutatud eelmisel sügisel) esimene õunapunn.
Auhinnatud ehitiste omanikud on kutsutud augustis president Alar Karise vastuvõtule, kus kuulutatakse välja lõppvõistluse parimad. Üleriikliku konkursi tulemustest valmib ülevaatlik pildialbum.
Järva maakond tunnustab kõiki oma nominente tänukirja ja mastivimpliga 20. augustil Paide vallimäe taasiseseisvumispäeva kontserdil.
Galerii
