14. oktoobril tähistas Imavere piirkonna eakate klubi MTÜ Kuldne Sügis kolletamispäeva, mida rahvasuus kutsutakse ka kuldamise päevaks. „Ürituse eesmärk on tähistada kuldselt elatud aastaid, meenutada meie piirkonna endisi kultuuritegelasi ja tänada vabatahtliku töö tegijaid,“ ütles klubi eestvedaja Liia Viks.
Eakate klubi Kuldne Sügis moodustati 1983. aastal. Nii nagu aastaring, jõuab ka inimene oma eluga kuldsesse sügisesse. Projektori abil manati seinale ilusaid sügispilte Imavere piirkonnast. „Metsad paistavad sellepärast välja, et need on värvilised, muidu ei tuleks pähegi metsa vaadata,“ ütles Viks, et suvel rohelisega ei paistagi kõik asjad nii hästi välja.
„80 ei olnudki hull, aga 81 oli ja 82 on veel hullem – jõud hakkab ära kaduma. Sellepärast teie, kes te ei ole veel 80 – ärge jätke oma lihaseid treenimata, muidu kaob jõud ära, aga jõudu on vaja,“ rääkis Viks eluaastatest ning julgustas treenima ja võimlema.
Jagati medaleid kuldsesse ikka jõudnud inimestele. Kuldmedali omanikuks sai eelmisel aastal kaheksa, sel aastal aga neli inimest, kel kõigil vanust üle 90 eluaasta. „Sul on üks tore lause, mida sa kogu aeg ütled: „Mis sellest kurvastamisest kasu on, mis sellest kasu on, kui ma nutan ja käin morni näoga.“,“ ütles Viks Asta Mäeorule (ka Tõrva Tilde või Imavere Imbi).
Tutvuti Järva valla sotsiaalosakonna juhataja Angela Saksinguga, kel täitus selles ametis neli kuud. Saksing rääkis, millega ta selle aja jooksul on tegelenud ja mis on järgmised plaanid. „Kõige alus on meeskond. Sotsiaaltöö on hästi stressirohke ja minu eesmärk on meeskonda toetada,“ tõi ta välja ning kiitis, et sotsiaalosakonnas on tublid inimesed. Saksing tegi ka üleskutse anda abivajavatest inimestest neile märku.
Järva vallavolikogu esimees Jüri Ellram tänas Kuldse Sügise eestvedajat Liia Viksi ning rõõmustas, et Viks suudab inimesi kodust välja toredalt aega veetma tuua. Ellram kõneles aktuaalsetel teemadel: haridusest, elektrienergiast, kogukondadest, noortest ja eakatest. „Kogukond koosneb vähemalt kolmest põlvkonnast,“ rääkis Ellram. Keskmiselt on üks põlvkond 25 aastat. Esimene põlvkond kogeb sündi, kasvamist, saab hariduse ning mõned ka esimesed lapsed. Järgmine põlvkond kasvatab lapsi ja toimetab aktiivselt töömaastikul. Kolmas põlvkond teeb ka tööd ja hoiab lapselapsi. Ning on ka neljas põlvkond, kellele tuleb samuti tegevusi leida, kui soov on elada saja-aastaseks.
„Mõte tuli sellest, et meie hulgast on lahkunud kuldseid inimesi, kes tegid siin kohapeal kultuuri ja haridust, kuid kes nüüd on juba manalasse läinud,“ tutvustas Viks kolletamispäeva tähistamise idee tekkimist. Viimastel aastatel käiakse kolletamispäeva paiku lahkunud inimeste kalmudel. Nii ka sel korral. Üheskoos vaadati kalmudel tehtud pilte ning räägiti lahkunutest.
Oli aeg tänusõnadeks. Viksi sõnul on igal inimesel oma anne, mis pole talle antud aga ainult tema hüvanguks, vaid ka selleks, et teistele head teha. Ka vabatahtlik töö on anne. „Kui sa teed vabatahtlikku tööd, on sinu sees see anne olemas,“ ütles Viks.
Juba kolmandat korda antakse välja eakate klubi lehekest, et need inimesed, kes jäävad koju, saaksid samuti osa toredatest sündmustest ja vahvatest nõuannetest. See on ka tore arhiivimaterjal toimunud üritustest. „Oleme taas koos ühe toreda ajavaiba kudunud,“ ütles Viks ning lisas, et väga oluline on sündmustel osalemine.
Tehti veel viimased klõpsud Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks valminud lapitekist, mis rändab järgmisel nädalal Eesti Rahva Muuseumisse hoiule. Lapitekile on kantud saja inimese nimed, kes on elanud Imavere piirkonnas.
Päevakorrapunktide vahel lauldi meeleolukaid viisijuppe. Lõbusat meeleolu lõid Gennadi Ježovi suupillilood. Kõhutäiteks pakuti kuldset kõrvitsasuppi, lihapirukat, kooki ja sooja kakaod.
