1. augustil avas Ervita Marjakasvatus aadressil Raba tee 8 korjajatele kümme hektarit mustikaraba, kuhu esialgu on korraga oodatud 40 kätepaari päevas.
Korjajad on oodatud kella 9–16. Kell 10 oli kohal juba kümmekond autot. Üks pere askeldas oma auto juures: kõik said parmude vastu pritsitud, pähe päikese kaitseks valged nokatsid, selga heledad rõivad, kummikud jalga ja ämbrid kätte, igale pangele peale kirjutatud täpne kaal.
Selgus, et pere (pildil) sõitis Ervitale 50 kilomeetri kauguselt Pajustist, on siin juba kolmandat aastat ja loodab mõne tunniga korjata kokku kogu talvise mustikavaru. „Külmutame ära ja sööme mustikaid iga päev – need on silmadele ja mälule head,“ ütles pereema Merike Tõnnis.
Aga esmalt tuleb läbi lugeda reeglid, kuidas siin käituda. „Korjealal enam putukatõrje vahendeid kasutada ei tohi. Ämbreid tuleb alati varuga võtta, sest äkki saad parema koha, kus on rohkem marju,“ rääkis Merike ja tuletas meelde, et alati tasub kaasa võtta ka istepingid ning joogipudelid ja snäkid. „Ei tohi unustada allergiarohtu. Eelmisel aastal olid kihulased, mis hammustasid nii, et olin lõpuks täiesti paistes. Päikese kaitseks peab kaasas olema ka vihmavari – kui päike paistab päev otsa, võib muidu paha hakata. Või kui vihma sajab, saan edasi korjata.“ Kõik reeglid on kirjas marjakasvatuse kodulehel.
Küsimusele, miks Ervitale tulla on parem, kui mõnda kodulähedasse mustikametsa minna, vastas Merike, et metsad on ära risustatud, kas üldse maha võtud või taimed metallist mustikakammidega ära lõhutud. „Need kohad, kus me vanasti käisime, on kõik tühjad. Siin on kindlapeale minek,“ kinnitas Merike ja lubas, et pere tuleb saagiga metsast välja juba peale lõunat. „Kui nobedad oleme ja kui satub hea koht.“
Siis võttis marjakasvatuse töötaja Rutt Vihtre pere sappa ja viis mustikapõllule, sest päris ise sinna ei pääse. „Öösel oli väga kõva äike, kartsime juba, et ei saagi täna korjama hakata,“ ütles ta. Aga hommikul oli taevas säravalt selge.
Marjakasvatuse töötaja Jessy Kirsipuu teadis öelda, et siia sõidavad mustikale inimesed ka Tallinnast ja Pärnust. „Inimesed tulevad siia elamust saama,“ ütles ta. Ka järgmine neljaliikmeline seltskond tuli sama kaugelt, Vinni vallast.
Ervita mustikad eristuvad kõrgekasvulisest kultuurmustikataimest. „Ütleme tema kohta kultuurselt metsik. Vaccinium angustifolium on metsamustika ja kultuurmustika vahepealne liik, mis valmib ebaühtlaselt. Mõnel põllul on marjad valmis, mõni põld on alguses ilus sinine, keskel on aga palju toorest,“ selgitas üks Ervita Marjakasvatuse OÜ omanikest Jegor Mitrofanski.
Saak tundub sel aastal OK. „Meil on kümme kandvat hektarit, kus praegu korje käib. Kuna oleme läinud niitmise rotatsiooni peale, siis on igal aastal pool põldudest noorenduses ehk niidame need maha. See annab parema saagikuse.“
Eelmisel aastal käis korjajaid tuhande ringis. Esimestel päevadel lubatakse korraga mustikapõllule 40 korjajat. „Võtame alguses rahulikumalt, kümne päeva pärast saab juba rohkem,“ ütles Mitrofanski ja palus end eelnevalt registreerida kirjutades FB Messengeri või helistades +372 5811 4030.
Galerii
